Terviseamet: laustestimisele ei peaks riik vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Terviseameti sõnul ei peaks riik koroonaviiruse kõiki hõlmavale testimisele vastu, sest ei jätkuks isikukaitsevahendeid.

Perearstide selts edastas neljapäeval sotsiaalmeedias infot, et koroonaviiruse test on näidustatud, kui inimene on ägedalt haigestunud iseloomulike sümptomiga nagu palavik, kuiv köha, hingamisraskused ja lisaks esineb üks lisakriteerium, näiteks vanus üle 80 eluaasta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veel kaks päeva tagasi levis info, et riskirühma kuulusid üle 60-aastased. Terviseameti sõnul töötati juhend välja koos perearstidega.

"See, kas 80 või 60, siin ei ole ranget ettekirjutust. Selle otsuse saab teha perearst. Kui tema näeb, et sellel inimesel on näidustus see test ära teha, siis ta ka teeb," rääkis terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik.

Öpik selgitas, et kui perearst määrab patsiendile testi, kuid sel pole autot, et minna mobiilsesse punkti testi tegema, tullakse temalt proovi võtma koju. Piirkondades, kus pole mobiilseid testimise võimalusi, teeb seda kiirabi.

Olukorras, kus kõiki haigussümptomitega inimesi ei testita, uuris "Aktuaalne kaamera", kuidas leiatakse üles koroonaviirusele sarnaste sümptomitega, kuid midagi muud põdevad haiged, kui neil ei saa testimise teel koroonaviirust välistada. Näiteks need, kel on kopsupõletik ning kes vajaks paratsetamooli asemel antibiootikumiravi.

"Perearstid on siin esimene kontakt ja nad ei tegele ainult COVID-i patsientidega või potentsiaalsete nakatanutega, vaid nad ravivad ka oma tavapatsiente selle alusel, millised on nende kaebused ja haiguse ägenemise staadium," selgitas Öpik.

Ta ütles, et kõiki hõlmavale testimisele ei peaks riik vastu, sest ei jätkuks isikukaitsevahendeid.

"Mingid mudeldamised on näidanud, et kui me oleme võrrelnud olukorda gripiga, siis näiteks kümne nädala jooksul võib haiglaravi vajada - see on hästi must stsenaarium - umbes 2000 inimest ja nendest umbes üheksa protsenti võiksid vajada intensiivravi ehk umbes 250 patsienti," lisas Öpik.

Tema sõnul tahab riik kõige mustemaks stsenaariumiks valmis olla. Tema sõnul tegeletakse isikukaitsevahendite hangetega, kuid kui mõned riigid panevad neile ekspordikeelu, võivad ka Eestil vahendid otsa saada.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: