Veel kümme päeva tagasi oli Euroopa Liidus inimeste, kaupade ja tööjõu vaba liikumine. Täna enam mitte. Miks Euroopa Liit ei suutnud ühiselt ja koordineeritult tegutseda?

Sellepärast, et sündmused on kulgenud nii kiiresti ja riikide esimene instinkt on rakendada võimalikult jõulisi meetmeid selleks, et need stsenaariumid, mida me näeme kriitilisemates riikides nagu Itaalia, ei hakkaks nende kodumaal aset leidma.

Poola valitsus sisuliselt vilistas teie soovi peale anda Eesti inimestele roheline koridor. Soome valitsus võttis üle Eesti siseministri Mart Helme arusaamise Ukraina töötajatest "kes sees, see sees ja kes väljas, see väljas" ning kehtestas samasuguse põhimõtte Eesti päritolu töötajatele. Euroopa Liidu solidaarsuse asemel näeme põhimõtet "igaüks enda eest"?

Kriitilises olukorras, piirsituatsioonides peavad riigid koostööd tegema, sest ka viirust tõkestada me saame ühiselt ja me suudame ka tagada selle, et riigid säilitavad oma toimepidevuse. Mul on hea meel, et lõpuks ka Eesti abiga õnnestus võtta maha suurem koormus, mis puudutab kaubavedusid Poola territooriumil.

Ja tõepoolest, olukord Soomega on praegu selline, et Soome võtab kasutusele uued, täiendavad meetmed, selle tõttu on väga oluline, et Eesti inimestel, kelle elukoht on Eestis, aga kes töötavad Soomes, on võimalus siseneda Soome territooriumile kuni pühapäeva alguseni ehk 00.00 pühapäevast hakkab kehtima uus kord, mis neile sisenemist ei võimalda.

See samas ei kehti nendele inimestele, kes on Eesti kodanikud, aga kelle püsiv elukoht on Soomes. Neil säilib võimalus ka jätkuvalt Soome naasta.

Kas see ei ole nagu ahelreaktsioon, kus lõpuks pingutavad kõik riigid piirangutega üle, et näidata poliitikute otsustavat ja jõulist tegutsemist, aga see ei oma mingit reaalset tulemit?

Küsimus on, mis on tulem? Küsimus on selles, et meil on laual vägagi erinevad stsenaariumid riikidel, kui tõsiseks see torm võib kujuneda. See torm ei ole veel kohale jõudnud enamikku Euroopa riikidesse. On tegelikult registreeritud juhtumeid, kahtlemata, kui see piirduks nende registreeritud juhtumitega, siis kahtlemata need meetmed ei ole sugugi proportsionaalsed.

Need riigid rakendavad neid meetmeid loomulikult sellel kaalutlusel, et see viirus nende riigis ei leviks, rahvatervise kaalutlusel.

Kas oleks mõistlikum rohkem koordinatsiooni riikide vahel? 100 protsenti kirjutan alla. See on kindlasti teema, mida me hakkame ka arutama homme Soome välisministriga, otsima erinevaid lahendusi, kuid täna tuleb lähtuda sellest, et see piirang on Soomes jõustatud. Eile õhtul kogunes see Soome kriisikomisjon ja langetas sellekohase otsuse ja nad tegutsesid puhtalt oma rahvatervise kaalutlustel.

Naasejate puhul kehtib absoluutne, ilma igasuguste eranditeta karantiininõue. Lapse sünd, lähedase surm või raske haigus, sissemurdmine, kodu maha põlemine - mitte miski ei anna välismaal töötavale eestlasele õigust paariks päevaks Eestisse tulla. Kas pole karm panna inimene valiku ette - töö või pere?

Meie kehtestasime selle reegli, mis puudutab pendelliikujaid Soome ja Eesti vahel.

Kõik, kes tulevad tagasi, pannakse 14 päevaks karantiini.

Pendeltöötajate puhul me kehtestasime põhimõtte ja samamoodi on see arusaadavalt ka Valga-Valka ja Läti töötajatega, et nende puhul seda karantiininõuet ei rakendata. Aga peame meeles pidama, et loomulikult on inimestel oma töö, tuleb teha tööd, tuleb aidata oma peret, aga mida vähem kontakte, mida vähem liikumist, seda parem.

Me näeme hirmu. Kui see kriis kord lõpeb, kas maailm on siis tundmatuseni muutunud?

Inimestena me oleme ikka need, kes me oleme. On ka inimlik tunda ärevust tundmatu ees, aga väga tähtis on sellel hetkel hoida kokku, saada aru, et see kriis ei ole veel sellise rahvatervise surve riskina Eestisse jõudnud. Kõige tähtsam on see, et hoida isolatsiooni, vältida võimalikult palju kontakte. See on tegelikult sõnum, millega püüavad Euroopa rahvad seda kriisi plahvatuslikku kasvu oma riikides kontrollida.

Kas te teate, kas Eestis hakatakse näiteks trahvima inimesi, kes rikuvad karantiini mingil moel?

Ma arvan, et inimesed on mõistlikud ja täidavad seda nõuet, sest see on vastutus oma lähedaste inimeste ees, kes meid ümbritsevad. Aga kahtlemata, tahtliku viirushaigusesse nakatamise eest on karistusseadustikus ja nakkushaiguste tõrje seaduses ette nähtud ka sanktsioonid, mida kindlasti, kui inimesed neid agressiivsel moel rikuvad, teevad. Ma arvan, et rahvas on seda mõistnud, kui me näeme, kui vähe inimesi täna ringi liigub. Tähtis on see, et me kõik saame ühiselt aru ju, et me selles võitluses oleme kõik koos.