Järjekord Poola piiril on lahenenud, kuid veel mõni päev tagasi oli transiit läbi Poola soikunud. "Aktuaalne kaamera" küsis, kuidas planeerida liiklust läbi Euroopa sõjaohu korral, kui teel on väed.

"Kui on sõjaline kriis, see võib tähendada seda, et riigid sulgevad oma piire ja tekivad ummikud. Ma arvan, et see on asi, mida tulevikus arvestada kaitseplaneerimises. Kahtlemata see praegune olukord on ka julgeolukuolukorras problemaatiline. Kui ei saa liikuda tsiviil- ega sõjaline transport. Seetõttu on Eesti ka NATO Nõukogus sellele küsimusele tähelepanu juhtinud," vastas välisminister Urmas Reinsalu.

Kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütles, et praeguse viirusekriisi ajal üritavad riigid liikumist takistada, sõjalise kriisi ajal aga vastupidi - vägesid liigutada. Ent troppe võib tekkida mõlemal puhul.

"Täna kõik riigid tahavad liikumist pärssida. Kriisi ajal, sõja ajal, kui me räägime sõjalisest kriisist, pigem tahetakse vägesid liigutada. Ja teisest küljest, kui on ilmne sõjaoht, on hulk põgenikke, kes liiguks vastupidises suunas," rääkis Hurt.

Kindral Ants Laaneots on veendunud, et Poolale võib sõjaohu korral loota. Poolal on neli diviisi, neist kaks asuvad tundliku Suwalki koridori läheduses, mis jääb Valgevene ja Kaliningradi vahele. Kuid maismaateele läbi Suwalki koridori sõjalise kriisi korral niikuinii lootma ei peaks.

"On plaanitud ja läbi viidud õppusi ja ilmselt ka see aasta olid plaanitud õppused läbi viia niimoodi, et põhivägede juurdevool Balti regiooni toimuks ikkagi õhu ja mere kaudu. Kusjuures, me jõudsime ka rootslastega ju kokkuleppele, et praegu Gotlandi saarel - strateegiline võtmesaar - asub rügement ja praegu nad renoveerivad ka oma lennubaasi," selgitas Laaneots.

Kevadsuvistest õppuseplaanidest on koroonaviirus liitlaste osa õhemaks kustutanud. Kevadtorm toimub ilma Balti, Soome ja USA osavõtuta. Ära jääb ameeriklaste Defender Europe suurõppuse Balti riikidesse plaanitud osa.