Riik võib hakata linnadevahelisi bussiliine kommertsvedajatelt üle võtma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lux Express
Lux Express Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Maanteeamet ja kohalikud ühistranspordikeskused on valmis linnadevahelisi bussiliine kommertsvedajatelt üle võtma. Seni on seda tehtud kõigest ühe liiniga, kuid reisijaid jääb üha vähemaks ja kommertsvedajate käekäik järjest halveneb.

Kolmapäeval jätsid Eesti bussifirmad ära 483 reisi. Bussifirma Lux Express tegi valitsusele ettepaneku peatada kogu linnadevaheline bussiliiklus.

Mitte küll peatamise, aga hõredamaks tegemisega on turg tegelikult ise hakkama saanud.

Eriolukorra esimesel päeval jäi kaugliinidele alles 60 protsenti reisijatest, täna reisib veel ainult iga viies inimene. Vedajad reageerisid sellele kiiresti. Näiteks Taisto bussid seisavad juba neljandat päeva.

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson ütles ERR-ile, et linnadevaheline bussiliiklus päris katkega ei tohi: "Kui meil tekib olukord, et ärajäänud kaugliin teenindas suures osas inimesi, kes liikusid tööle-koju, siis ühistranspordikeskustega koostöös me asendame need liinid avalike kaugliinidega."

Praegu on selliseid näiteid veel vähe.

Viljandimaa ühistranspordikeskuse juht Kaupo Kase: "Meil on üks liin, mis sõidab Karksi-Nuiast Pärnusse. Selle liini oleme seoses sellega, et Taisto lõpetas üldse vedamise, pikendanud läbi Märjamaa Tallinnasse tänasest. Ja maksamegi kinni selle sõidu." Niimoodi mindi appi Märjamaa inimestele.

Pingsalt jälgib Kase ka Tartu-Viljandi suunda, kuid sel marsruudil sõidab päevas veel viis bussi.

Kirke Williamsoni sõnul paistavadki praegu suuremad mured Lõuna-Eestis. Oluliselt vähemaks on jäänud Tartu ja Võru vahelisi väljumisi.

Williamson tõdes, et tõenäoliselt tuleb neid liine, mille avalik sektor üle peab võtma, lähiajal juurde. "Täna on ju teada, et see eriolukord kehtib veel kuu aega. Ja iga päevaga tuleb veel uusi muudatusi. Eks me sellele peame ka reageerima. Kindlast me ei saa tekitada olukorda, et inimesed ei pääse tööle. Me kõik saame aru, et mõne koha pealt me peame olema paindlikumad"

Samas on mitu korda vähem ka neid inimesi, kes sõidavad avalikel bussiliinidel. Kuna maakonnaliini pileti eest niikuinii raha ei küsita, siis otsest majanduslikku mõju bussivedajad ja ühistranspordikeskused ei tunne. Aga kuskile tuleb siiski piir tõmmata, sest päris tühjas bussis diislit põletada pole mõtet.

Kirke Williamson ütleb, et kaheksa ühistranspordikeskust kasutavad koolivaheajale sobilikku sõiduplaani, kaks keskust on ära jätnud mõne üksiku liini ja kahes piirkonnas pole üldse midagi muudetud.

Juba praegu mõeldakse ka sellele, mis saab, kui eriolukord lõppeb. Kaupo Kase ütleb, et siis peavad kommertsalustel töötavad liinid taastuma. Ehk ajutised avaliku sektori kaugliinid ei tohi alalisteks muutuda. Kirke Williamson usub, et kriisist väljatulemine ja reisijamahtude taastumine võtab kaua aega.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: