Tanel Talve: ühistranspordi restart

Tanel Talve
Tanel Talve Autor/allikas: Erakogu

Ühistranspordi mõiste kui selline vajaks ümbermõtestamist. Tõeline ühistransport toimiks palju suuremas mahus inimeste vajadustest lähtuvalt ning kombineeriks nii reisijate- kui ka pakivedu, kirjutab Tanel Talve.

Kriisid on kahetsusväärsed kuid peame tunnistama, et need panevad pingutama ja otsima uusi lahendusi absoluutselt igas eluvaldkonnas. Kokkuvõttes teeb see meid tugevamaks ja seetõttu on väga tähtis säilitada kaine mõistus ning kasutada olukorda selleks, et ühiskond väljuks kriisist palju tõhusama elukorraldusega kui seni.

On arusaadav, et praegu on põhitähelepanu hetkeolukorraga toimetulekul, aga ehk pakub lohutust ja optimismi teadmine, et kõige selle juures tegeletakse ikkagi ka tuleviku planeerimisega. Kuigi see hetkel võib-olla nii ei tundu, annab eriolukord võimaluse paljudes valdkondades arenguid mitmekordselt kiirendada.

Üks nendest on ühistransport. Olgem ausad, liiga kauaks oleme jäänud kõhklema ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga viivitama. Sellele on palju objektiivseid ja ka mitte nii väga objektiivseid põhjuseid, nüüd aga oleme lausa sunnitud põhimõttelisteks muudatusteks meie ühistranspordis, et tagada selle jätkusuutlikkus.

Siin peab mõtlema suuremalt kui see, kas näiteks rongis saab pileti eest tasuda kaardiga või mobiiliga - ühistranspordi mõiste kui selline vajaks ümbermõtestamist. Tõeline ühistransport toimiks palju suuremas mahus inimeste vajadustest lähtuvalt ning kombineeriks nii reisijate- kui ka näiteks pakivedu.

Milline määratu kokkuhoid see oleks, kui erinevad inimeste ja pakkide liigutamisega tegelevad ettevõtted oma jõud ühendaksid, loobuksid igaüks omaenda masinapargi pidamisest ja sõidaksid vajaduspõhiselt.

Kujutame ette, et üks ja sama sõiduk toob külarahvale kohale posti, toiduained, ravimid ja muu tarviliku kauba ning transpordib ka inimesi vastavalt nende vajadustele. Tavapärase kindlaksmääratud bussiliinide kõrval võetaks kasutusele nõudluspõhine transport.

Piltlikult öeldes ei sõltuks siis enam inimene bussist vaid buss inimesest. Ja ühistranspordi mugavamaks ning efektiivsemaks kasutamiseks oleksid kõik erinevad transpordiviisid, olgu siis buss, rong, tramm, praam või nõudepõhine transport, üksteisega ühendatud nii graafikute kokkusobitamise kui ka piletimüügisüsteemide osas.

Toon mõned näited töös olevatest projektidest, mille eesmärk on meie kõigi liikumisvõimalusi paremaks muuta.

Eestis on näiteks välja arendatud nõudepõhise transpordi tarkvara VEDAS, mis kogub kokku sõitasoovijate tellimused ja moodustab nendest autojuhtidele sõiduringid. See tähendab inimestele kvaliteetsemat teenust, liikuma pääseb endale sobival ajal ja kohta, laste huviringidesse viimine ja toomine saab paremini korraldatud ning ühistransport jõuab ka sinna, kuhu tavapärane liinivõrk ei ulatunud. Transpordi korraldaja saab aga tihtipeale tühjalt sõitvad bussiliinid asendada vajaduspõhise transpordiga.

Tallinnas, Ülemiste City's alustatakse sel suvel rahvusvahelise Fabulos projekti raames isejuhtivate busside katsetamist tavaliikluses. Modern Mobility, TalTech ja AuVeTech teevad koostööd Iseauto võimalikult kiireks arendamiseks ja kasutuselevõtuks meie transpordisüsteemi ühe osana.

Need uued ja ka olemasolevad ühistranspordi teenused tuleb aga viia ühtsesse süsteemi! Seni on meie transpordisüsteem toiminud isoleeritult - rong, tramm, buss, auto, praam, takso, tõukeratas - kõik need on omaette maailm. Reisijatel on väga keeruline orienteeruda erinevate transpordiliikide vahel ja seetõttu on sõitude terviklik planeerimine ja piletite soetamine väga keeruline.

Eesti riigi loodud innovatsiooniprogrammis Accelerate Estonia on teiste hulgas töös projekt, mille eesmärk on selle probleemi lahendamisele kaasa aidata, luues riigipoolse standardiseeritud sõidupäringute vahendamise platvormi MaaS XT (MaaS on lühend ingliskeelsest väljendist mobility as a service ehk liikuvus kui teenus).

Selline lahendus võimaldaks uut laadi teenuse turule tulekut, kus inimestel oleks ühe näpuliigutusega võimalik oma reis planeerida mitut erinevat transpordivahendit kasutades ning samast kohast ka kõik reisiks vajalikud sõiduõigused soetada. Niisiis oleks nn transpordi X-tee positiivne mõju mitmekülgne:

  • Mugavam, inimeste vajadustele paremini vastav ja lihtsalt kasutatav ühistransport vähendaks isiklikele sõiduautodele tehtavaid kulusid (Tallinn-Harjumaa liikuvusuuringu andmetel kulutavad eraisikud täna Tallinnas ja Harjumaal isiklikele sõiduautodele 1.5 miljardit eurot aastas).
  • Vajaduspõhisemat ja ühtset transpordisüsteemi on riigil soodsam üleval pidada. Tühjalt sõitvaid busse vähem, inimeste ja kauba vedusid saab ühendada, väheneb surve ehitada üha laiemaid teid, vabanenud vahendid võimalik suunata olemasolevate teede remondiks.
  • Omades ülevaadet inimeste liikumisvajaduste kohta, saab ühistransporti paremini korraldada, rahastada, planeerida.
  • Eesti riik suudaks CO2 vähendamisega oma kliimapoliitikas seatud eesmärke täita. Õhukvaliteedi paranemine hea rahva tervisele - väheneksid riigi kulutused ravile.
  • Ühistranspordi kasutatavuse kasv (klientide arvu suurenemine) mõjuks positiivselt ka erasektorile.
  • Riigi poolt loodud usaldusväärne andmevahetusplatvorm MaaS XT annaks võimaluse uudsete teenuste loomiseks nii era- kui ka riigisektoris. Äriline huvi vastavate äppide loomiseks kasvaks.
  • MaaS XT edukas käivitamine Eestis võimaldaks seda hiljem pakkuda ka teistele riikidele (sarnaselt X-teele ja ID-kaardile), sest igal pool püütakse tõsta ühistranspordi atraktiivsust ja pakkuda inimestele alternatiive isiklikule sõiduautole.

Riigi roll võiks olla kehtestada süsteemi toimimiseks ühtne standard ning teha selle kasutuselevõtmine transporditeenuse pakkujatele kohustuslikuks. Ilma MaaS XT-ta jääb (ühis)transpordisüsteem killustatuks, kus iga turuosaline toimetab omaette, kasutades erinevaid rakendusliideseid, mis ei ole üksteisega ühilduvad.

Läbirääkimised osapooltega käivad ja ühtse süsteemi loomise vajadust peetakse oluliseks, tähtis on osapooltega läbi rääkides selle rakendamiseks parim lahendus leida.

Mida aeg edasi, seda rohkem valivad inimesed oma liikumisviisid mugavuse ja paindlikkuse järgi. Kui ühistransporti on ülilihtne kasutada ja see toimib reisija vajadustest lähtudes, on rohkem lootust, et isiklikku sõiduautot enam senises mahus vaja ei lähe.

On hea meel, et riik ja erasektor püüavad üheskoos kiiremini lahendusteni jõuda. Selline koostegutsemine annab võimaluse astuda jõuliseid samme, et muuta meie ühiskonna toimimine efektiivsemaks, lõpetada raiskamine ja olla maailmas riigina konkurentsivõimelisemad ning rahvana õnnelikumad. 


ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: