Lutsar rääkis ERR-ile, et kiirteste on kahesuguseid: ühed on mõeldud haiglates kasutamiseks, need on väga head ja hädavajalikud ning jõuavad loodetavasti varsti ka Eesti haiglatesse.

Teised on aga kodutestid, mida ühiskond pikisilmi ootab. Paraku viimase info järgi põhinevad kõik need antikehade määramisel.

"Antikehad ei teki teatavasti haiguse esimesel või teisel päeval, sellel perioodil, kui inimene on just kõige nakkusohtlikum. Nii et need ei ole haiguse varajaseks diagnostikaks väga head. Kui need antikehad tekivad, pole inimene juba tükk aega teadnud, et on haige ja on käitunud nagu mittehaige, potentsiaalselt teisi nakatanud," selgitas Lutsar selliste testide ohtlikku poolt.

Ta lisas, et näiteks Suurbritannia valitsus ostis 3,5 miljonit testi, kuid ei lase neid ringlusesse, enne kui on nende töökindlust kontrollinud. Rootslased on aga hoiatanud, et ka need, kes toodavad valeteste ja üritavad rahva käest raha kätte saada, ei maga.

"Valetestid on veel ohtlikumad. Sellepärast oli koduste testide kohta teadusnõukogu seisukoht, et see ei ole meie tänane küsimus, aga me kõik väga ootaks, et sellised testid tulevad ja olen väga veendunud, et nad ühel päeval ka tulevad," sõnas professor.

Kehtivate piirangute veelgi karmimaks muutmist ei pea Lutsar praegu vajalikuks, sest enamik inimesi, kes just meditsiiniasutustes või toidupoodides ei tööta, on juba praeguste meetmetega kodus.

Ta rõhutas, et kui on kehtestatud olukord, et peame kodus olema, tuleb seda tõsiselt võtta ja kodus ollagi.

Millal aga piirangud leeveneda võiksid, ei osanud Lutsar öelda. Ta märkis, et hiinlased on Wuhanis karantiini ära lõpetanud, aga nende lennuliiklus on välismaalastele suletud ja ühelgi teisel riigil praegu väljumise strateegiat ega teadmist, millal on see piir, ei ole.

"Hea oleks ju öelda, et sel momendil, kui vaktsiin turule tuleb, aga ma ei näe, et vaktsiin oleks mõne kuu küsimus," nentis ta.