"Teame, et justiitsministeeriumis on valmimas eelnõu nn tühja kasseti tasu regulatsiooni muutmiseks. /.../ Me ei saa kuidagi olla rahul eelnõus fikseeritud tasumääradega," teatasid Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit justiuitsminister Raivo Aegile adresseeritud pöördumises.

Praegu kehtiva regulatsiooni järgi on selle tasu määraks kolm protsenti salvestusseadmetelt ehk seadmetelt, millega salvestatakse ja kaheksa protsenti salvestusvahenditelt, ehk nendelt vahenditelt, millele salvestatakse.  

"Kuna tänapäeval on juba üpriski raske vahet teha, mis on seade ja mis vahend, siis on õiguste omajad välja pakkunud, et tasu võiks hakata arvestama per seade ja per vahend. Justiitsministeerium on selle ettepanekuga nõus olnud. Kuid meie probleem on selles, et ministeeriumis valmivas eelnõus on salvestusseadmete tasu naeruväärselt väike."

Pöördujate andmetel on tänapäeval salvestamiseks kasutatavate seadmete, nagu nutitelefonid ja arvutid tasumääraks eelnõu kohaselt 60 senti seadme kohta.  

"See ei ole tõsiseltvõetav ega loomesektori poolt vaadatuna kuidagi vastuvõetav. Kui praegu on seadmetelt võetav tasu kolm protsenti, siis odavamate nutitelefonide puhul peaks see tasu olema kolm-neli eurot. Rääkimata, et 1000 eurot maksva iPhone puhul oleks see tasu  siis 30 eurot. Meie, õiguste omajad, soovime hoida tagasihoidlikku joont ja palume, et seadmetelt võetav tasu oleks neli eurot per seade."

Ühingud usuvad, et Eesti inimesed, kes ostavad endale uue nutitelefoni või süle- või lauaarvuti, on nõus maksma Eesti muusikakultuuri ja filmikunsti toetuseks need neli eurot seadme kohta, mis jaguneks võrdselt autorite, esitajate ja tootjate vahel.

"Teame ka, et mitte kõigile eestimaalastele ei meeldi Eesti muusika ja Eesti filmid, kuid see on siiski meie oma maa looming, mida tehakse ainult siin ja mida meie asemel mitte keegi ei tee." 

Justiitsministeerium: koopiate tegemine väheneb

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga ütles ERR-ile, et täpsemat teavet justiitsministeeriumi ettepaneku sisu kohta saab anda pärast seda, kui eelnõu on saadetud ametlikuks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

"Ministeeriumil on valmimas autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis saadetakse lähiajal ametlikuks kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Eelnõu koos saadame arvamuse avaldamiseks ka valitsuse määruse kavand, mis sisaldab justiitsministeeriumi ettepanekut salvestusseadmete ja –kandjate loetelu ning nendelt kogutava tühja kasseti tasu määrade kohta."

Nõuniku sõnul on justiitsministeerium oma ettepanekute tegemisel võtnud arvesse eri huvirühmade arvamusi, sealhulgas autoreid, esitajaid ja fonogrammitootjaid esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonide seisukohti. Ettepanekuid on arutatud jaanuaris 2020 toimunud laiapõhjalisel ümarlaual ja sellele järgnenud üksikutel kohtumistel, samuti on arvestatud huvirühmade kirjalike seisukohtadega.

"Tasu määrade kehtestamisel tuleb lähtuda süsteemi eesmärgist, milleks on tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis selle tulu eest, mis neil jääb saamata seetõttu, et kasutajad (s.o füüsilised isikud) teevad teoste helisalvestistest ja audiovisuaalsetest teostest koopiaid isiklikuks kasutamiseks. Seetõttu tuleb salvestusseadmetelt ja –kandjatelt kogutava tasu määrade kehtestamisel võtta aluseks see, kui palju tarbijad tegelikult kasutavad vastavat liiki salvestusseadmeid- ja kandjaid selleks, et teha teoste helisalvestistest ja audiovisuaalsetest teostest koopiaid isiklikuks kasutamiseks. Selles osas on justiitsministeeriumi ettepanekus tuginetud erinevate uuringute, sh Eestis läbi viidud tarbijaküsitluste tulemustele, milles selgitati välja tarbijakäitumise mustrid. Sealhulgas tuleb arvestada asjaolu, et koopiate tegemise asemel tarbitakse muusikat ja filme aina enam voogedastuse kaudu," märkis Laadoga.

Nn tühja kasseti tasu sisu on lühidalt öeldes see, et igal Eesti inimesel on võimalus seaduslikult teha oma isiklikuks tarbeks salvestusi muusikast ja filmidest ilma, et neil oleks selleks vaja üheltki õiguste omajalt luba küsida. Kuid seaduses on ette nähtud, et õiguste omajaile tagatakse sellise õiguse äravõtmise eest võimalus saada õiglast tasu.