Eiki Nestor: riigikogu liikmed tehku head ja annetagu oma palgatõus

Eiki Nestor.
Eiki Nestor. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eiki Nestor oli 27 aastat järjest rahvasaadik, viis aastat oli ta riigikogu esimees. Tema soovitus endistele kolleegidele, kes tahavad põhiseadusega vastuvoolu iseenda palka muuta, on lihtne: annetage oma palgatõus heategevuseks, aga ärge hakake põhiseadust rikkuma.

Kuidas tervis?

Tänan küsimast. Siiamaani on Eestit ja tervet maailma vaevavad hädad minust mööda läinud. Sülitan kolm korda üle õla.

Täidan eriolukorra juhi korraldusi ja siiamaani ei kurda. Loodan, et kõik jääbki nii.

Kus ma teid helistades tabasin?

Olen "stay home" ("püsi kodus", toim) režiimil, kahjuks Tallinna kodus. Hiiumaale õigel ajal pageda ei õnnestunud. Nüüd peab nuputama, kuidas sinna saab. Bussidki ei käi, reisijate olematu numbri tõttu. Vaatame, mis saab, katsun lähemal ajal midagi ümber vaadata.

Kuidas kulgeb sotsiaalne isolatsioon?

Käin päeval jalutamas, aga muidu nelja seina vahel. Kaupluses tuleb käia, kuid tellin ka e-poest.

Naabritega suhtlete?

Ikka, tornmajas ikka näed neid. Paistavad kõik kõbusad, pole häda midagi.

Meediat jälgite?

Loomulikult, kuidas siis muidu. Eriolukorra pressikonverentsi iga päev ja ka jooksvaid uudiseid.

Millisena Eesti ja maailm tunduvad?

Karm on.

Eesti puhul kartsin, et kahes meediaruumis elamine mõjutab numbreid rohkem, kartsin, et Ida-Virumaa võib olla järgmine kriisikoht, sest teises meediaruumis elavad [venekeelsed] inimesed ei oska õigel ajal reageerida ja jätavad midagi tegemata. Aga kui lugesin, et peaministri populaarsus on seal tõusnud, siis tundub, et Ida-Virumaa ei tõuse Saaremaa kõrvale järgmiseks valukohaks.

Maailmast... Üks mõte kaks nädalat tagasi, kui piirid hakkasid kinni minema, on seotud Euroopa Liiduga – kas ei ole groteskne, et eriolukord on Euroopa Liidu liikmesriikides, aga mitte Euroopa Liidus kui ühenduses?

Ja teine: ka britid said aru, et Brexit ei päästnud neid viirusest. Me elame kõik ühel ja samal ümmargusel maakeral. Iga riik üksinda ja eraldi nende asjadega hakkama ei saa, keegi ei saa korrakski unustada, et ei ela siin maailmal üksinda.

"Millega sa tegeled, armas riigikogu?" küsis president Kaljulaid rahuaja viimasel kuul, 24. veebruaril, iseseisvuspäeva kõnes. Kuidas teie talle praegu vastaksite?

Kui kõik veel ei tea, siis mina enam riigikogusse ei kuulu. (Naerab)

Aga kõrvalt vaadates?

Kõrvalt vaadates ütlen sissejuhatuseks, et mina ei ole inimene, kes [riigikogusse] nende pihta kivi heidaks. Ma püüan neist aru saada. Aga sellegipoolest... Meil on hulk inimesi – arstid, õed, politseinikud, poemüüjad, transporditöötajad, ajakirjanikud, seda loetelu võib pikalt jätkata –, kellel tuleb oma ülesandeid ka eriolukorras täita. Riigikogu paneksin samasse lahtrisse.

Kindlasti on asju, mille arutamisega saab [parlamendis] oodata. Kuid pakiliste teemade arutamine ja poliitiline debatt, et oleks näha, kuidas parlament jälgib, mida valitsus teeb, siis selles mõttes võiks riigikogu olla koht, kus... elu käib kogu aeg. Et me ei tunneks end ilma parlamendita.

Kuidas seda tööd organiseerida, selle jätan nende kommenteerida, kes seal nüüd töötavad. Kui saab kaugjuhtimisega koolis käia, küll saab ka riigikogus tööd teha.

Õnneks saadi aru, et kui riigikogu liige on haige, on tal ometi õigus [juhatuse valimistel] hääletada. Ju see probleem tekkis kogenematusest või asjadest mitte kõige paremal moel aru saamisest.

Kui palju peaks riigikogu jätma kriisis valitsuse otsustada ja kui palju koormast enda kanda võtma?

Kordan lauset, mida viimasel ajal on ikka öeldud – põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal.

Mis tähendab, et ka eriolukorra ajal on Eesti parlamentaarne riik.

Just. Kindlasti.

Siin on ka vastupidine oht. Et eriolukorraga põhjendades ei hakataks hooga läbi suruma asju, mis on pikalt vindunud. Riigikogu peab vaatama, et see, mille valitsus talle ette paneb, oleks tõesti kiire arutelu all, aga põhjendatud, et see on tõesti eriolukorrast tingitud häda, mida tuleb lahendada. Riigikogul peab olema tarkust, et sellest aru saada.

Eesti pole siiski Ungari, kus parlament võttis endalt võimu ja andis selle peaminister Orbanile, kes saab lõpptähtajata erakorralises olukorras valitseda riiki enda dekreetidega.

Elagu Eesti Vabariigi põhiseaduse autorid!

Eestis ei saa kunagi olema parlamenti, kus sellised asjad oleksid võimalikud, isegi, kui kellelgi peaks niisugune soov tekkima. Aga loodan, et ei teki ka.

Riigikogu kolmel fraktsioonil – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa omal – on mure: seaduse järgi parlamendiliikmete palk tõuseb ja nad tegid seaduseelnõu, et nii ei juhtuks, aga oponendid ütlevad, et see on põhiseadusega vastuolus. Mida siis teha, eriti just kriisiajal?

See on väga populaarne küsimus, et miks riigikogu liikmed enda palka ei langeta.

Muidugi, sest kodanike õiglustunne on riivatud – ümberringi kukub kõik kokku, aga riigikogulastel tõuseb palk.

Just-just, et miks küll nii...

Riigikogu liikme palgakorraldus on kirjas põhiseaduses, vaadake selle paragrahvi 75 – parlament saab enda töötasu muuta, aga järgmise koosseisu kohta, mitte iseenda jaoks.

Usun, et rahvasaadikud jagunevad kaheks. Ühed on tõesti mures, saavad aru, et nende palgatõus on kurjast ja ebaõiglane, kui meil on epideemia ja paratamatu majanduslangus. Saan neist inimlikult aru. Teades, mida ütleb põhiseadus, soovitan neil kirjutada riigikogu kantselei raamatupidamisele kiri ja paluda oma palgatõus üle kanda kas mõne mittetulundusühingu või muu valdkonna toetamiseks.

Ühesõnaga, riigikogu liige saab oma palgatõusu annetada kriisiajal näiteks Saaremaa või Võru haigla hooldajatele?

Absoluutselt. Sellega jääb nende südametunnistus rahule ja nad ei tunne end halvasti.

Aga on ka saadikuid, kelle mõtlemine käib hoopis teises suunas. Saadikute palgatõus saabub 1. aprillil, eelnõu algatati nädal tagasi, keegi ei jõuaks seda vastu võtta.

Ja 1. aprillil tuleb riigikogu liikmete palgatõus niikuinii.

Jah. Nad teavad, et sellest [muutmise ettepanekust] ei tule midagi välja.

President ei saaks ka seda välja kuulutada, sest see on vastuolus põhiseadusega. Siis saab tekitada muidugi vastanduse, et hea parlament ja kuri president.

Palgatõusu annetamine aga vastab põhiseadusele ja kõigile teistele seadustele.

On selline palgapopulism turbulentsel ajal paratamatu?

Ju on. Rahustuseks pean ütlema, et olen neid palgapopuliste ka varem näinud, aga see ei ole toonud neile poliitilist kasu, mida nad lootsid.

Küsimus ei ole puukides, et küll on riigikogu liikmed ahned, vaid põhimõttelises probleemis: kas me anname parlamendi koosseisule õiguse otsustada iseenda palga üle.

Samas on parlament jäänud ilma võimalusest reageerida kriisiajal paljude inimeste õiglustunde kohaselt.

Jah, nii ta on, saan aru... Ma ütlen nüüd lause, mis ei ole mõeldud rahustamiseks, aga: kui tuleb majanduskriis, ja see tuleb, siis järgmise aasta 1. aprillil riigikogu liikmete palk langeb.

Kuid seni on lahenduseks rahvasaadiku avalduse saatmine raamatupidajale, et palgatõus läheks annetuseks.

Kui katkise ja räsituna Eesti nendest kriisidest – pandeemiast ja majanduse kukkumisest – välja tuleb?

See ei ole ainult Eesti teema, et kui tublid ja targad me ise oleme. Väga palju sõltub, mis meie ümber toimub, mida teevad meie naaberriigid ja lähemad partnerid.

Saame me hakkama?

Vaatamata näidetele, millele mina ei ole seletust leidnud, kui keegi ei saa aru, et grillipidude aeg ei ole praegu käes, on suurem osa inimestest mõistlikud ja suudavad vabatahtlikult vähendada näost näkku omavahelist suhtlemist. See aitab meid koroona-asjadest üle.

Keerulisem on ennustada, mis hakkab juhtuma majanduses, kui kauaks seal jääb vinduma ja kui ruttu taastub.

Oleme kosunud ja tugevamad kui eelmiste kriiside ajal. Näiteks töötuskindlustus on töötajate ja tööandjate ühine raha. Kui sealt läheb nüüd esialgu 250 miljonit eurot nende inimeste murede leevendamiseks, kes täna peavad isolatsioonis olema ja tööl ei saa käia, siis on see mõistlik ja hea otsus.

Kindlasti tekitab valitsuse tehtud majanduse abipakett poliitilises debatis ka erimeelsusi. Kõrvuti heade meetmetega on minule täielik küsimärk ja arusaamatus [pensioni] II samba maksete peatamine. Eelmise kriisi ajal tegime seda selleks, et jõuda euroalasse, mis pani meie majanduse kasvama. Praegu aga on II samba kallal närimine on nagu mingi viirus. Kui keegi arvab, et riik võib need maksed nüüd lihtsalt peatada, siis see on põhiseaduse vastane.

Peale selle, et olete üle Eesti tuntud poliitik, olete ka tuntud diskor. Milline laul iseloomustaks meie praegust maailma kõige paremini?

Oh sa poiss... (Ohkab)

Kõiki neid kriise.

Kõiki neid kriise... (Ohkab) Võibolla John Lennoni "Imagine". Praegu on see aeg, kus peaksime tundma, et üksteist toetades saame elus edasi, siis läheb lihtsamini.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: