Mitu apteeki Apotheka kinni paneb ja mitmele teil õnnestus leida proviisorist omanikud?

Tuleb küsida otse Apotheka käest, kahjuks ei tea kommenteerida Apotheka asju. Seal ei ole ma kunagi ametis olnud, ma olen Eesti apteekide ühenduse juhatuse liige.

Kui paljud apteegid on tegelikult proviisorapteegid ja kui paljud on nüüd mitte just liba, aga näiliselt sõltumatud proviisorapteegid, mis tegelikult jätkavad ketiapteekdiena?

Ma siiralt loodan, et kõik need apteegid, kes on viimase pooleteise kuu jooksul tekkinud, on proviisorapteegid. Kui te ütlete, et need on libaapteegid, siis te otseselt õõnestate (apteegi – toim) reformi toetajaid. Ma väidan, et nad kõik on täna proviisorapteegid.

Apteekide ühendus on kogu aeg rääkinud, et Eestis pole nii palju proviisoreid, kes tahaksid hakata ettevõtjateks. Kuidas need ettevõtlikud proviisorid üleöö välja ilmusid?

Meie oleme koguaeg rääkinud seda, et ei ole neid proviisoreid, kes tahaksid olla ettevõtjad, kellel oleks selleks ka finantsiline võimekus. Kas need apteegid anti üle või vormistati kuidagi muul moel, aga selge see, et see proviisorkond, kes hakkas omanikeks, tuli apteegikettide seest. See on igati mõistlik, nad tunnevad neid apteeke ja eks leidmine käis läbirääkimiste teel.

Siis oli ju kogu see vastutöö apteegireformile ilmaasjata, sest apteeke praktiliselt ei suleta ja proviisoritest omanikud ka leiti.

Vastutöö kindlasti ei olnud ilmaasjata, sest reformi tehakse puhtalt reformi enda pärast. Jah, läks nii, et apteegireform rakendub. Mis siin minevikku ikka vaadata, tuleb vaadata tulevikku. Aga kindlasti ei olnud kõigile neile probleemidele tähelepanu juhtimine asjatu. Inimesed pidid saama teada, mida see reform endast kujutab.

Mis need põhiprobleemid olid, millest te tahtsite inimesi teavitada, ja kuidas need on lahenenud?

Eesti apteegiteenus on kogu aeg olnud väga heal tasemel, väga väike käputäis inimesi näeb millegipärast muutusi vajalikuna. Apteegiteenus jääb kindlasti väga heale tasemele, uued omanikud kindlasti südamega selle eest hoolitsevad. Kuna sektor on nüüd killustatud, siis apteegisektori kulubaas läheb kindlasti kõrgemaks ja on veel lahtine, kuidas see avaldab mõju ravimihindadele, apteegisektori jätkusuutlikkusele. Seda saab hinnata tagantjärele.

Väga palju räägiti, et Eestis pole nii palju apteeke vaja, kuna nüüd praktiliselt kõik jäävad alles, siis kas aasta, pooleteise pärast on meid ees ootamas suur sulgemise laine?

Keeruline hinnata. Koroonaviiruse kriis tuli kõigile väga ootamatult ja märtsis käis apteekidest üle meeletu ostulaine, täpselt samamoodi nagu toidukaubanduses ehk uued omanikud lähevad uute apteekidega vastu sellisele majandusolukorrale, kus inimesed on kõvasti varunud endale apteegist kaupa koju. Teiseks, tarbija kindlustunne läheb meil kindlasti ülimadalaks, majanduskeskkond ebasoodsaks ehk apteekidega toimetulek ei saa olema lihtne.

Kas ma kuulen teie hääles pisukest kahjurõõmu?

Ei. Mul ei ole midagi, mille üle kahjurõõmu tunda, soovin uutele omanikele tuult tiibadesse.

Kas tagantjärele vaadates mõned sammud reformi vastu töötades olid ilma asjata? Näiteks kõikide ketiapteekide sulgemine, mis paljudele poliitikutele näitas, et sõltumatuid apteeke praktiliselt ei ole.

Apteekide erakorraline sulgemine leidis igasugust tagasisidet. Selge see, et peavoolumeedia mõistis hukka, aga las ta olla. Ma ütleks, et see oli selles suhtes vajalik, et elanikud saavad tänase apteegivõrgu väärtusest rohkem aru. Nagu me vahetult pärast sulgemist ütlesime, meil on väga kahju sellist asja teha, teeme seda raske südamega ja ka vabandasime sellepärast, et põhjustasime ebamugavusi, aga sellegipoolest apteegivõrk on oluline ja sellega ei ole kasulik teha läbimõtlemata mastaapseid muudatusi nagu apteegireform on.

Kas ma tean õigesti, et te olete ravimite hulgimüügifirmas Magnum tööl kvaliteedijuhina?

Jaa, ma olen olnud seda juba 5-6 aastat.

Magnumile kuulus ju Apotheka apteegikett ja väga paljud apteegiomanikeks saanud apteekritest jätkavad oma tööd, sõlmides Apothekaga frantsiisilepingu. Kui sõltumatu on frantsiisilepingu sõlminud apteeker?

Frantsiisilepingu sõlminud apteeker on kindlasti sõltumatu. Täpselt samamoodi on kõik apteegijuhatajad olnud oma otsustes vabad ka varasemalt. See on lihtsalt päris hästi kultiveeritud müüt, mida kitsas ring inimesi on küllaltki edukalt levitanud.

Kas näiteks kolme aasta pärast on vaja uut apteegireformi, sest mõnel pool on ravimite kättesaadavus halvenenud, sest proviisorid on pidanud oma apteegid sulgema?

31. märtsi seisuga ma ütlen, et apteegisektor vajab natukene rahu. Ärme tee kardinaalseid muudatusi ühes või teises suunas. Täna see seis selline on, lähme sellega edasi ja vaatame, mis need pikaajalised mõjud võivad olla. Kui me hakkaksime jälle kardinaalselt suunda muutma, siis me kisuks apteegisektori lõhki. Apteegisektor vajab aega taastumiseks.

Millal tulevad Eesti turule uued hulgimüüjad? Nende tulek oli ju üks põhjendus apteegireformi vajalikkuse kohta.

Täna hommikul ravimiamet ütles, et ei ole ühtegi uut taotlust sees. Ei oska öelda, millal võiks tulla ja kes see oleks. Praegu ei ole kuulnud, et keegi tuleks.

Kas praegune koroonakriis on hulgimüüja jaoks issanda õnnistus või pigem olete nukrad, et küll müüks, kui oleks ravimeid, mida müüa?

Selge on see, et mõned sektorid, sh apteegi hulgimüügisektor on väga suure töökoormuse all. Aga seda ei saa kutsuda issanda õnnistuseks.

Kas hulgimüüjatel on piisav laovaru, et ravimeid jätkuks juuni lõpuni, mida pakutakse kriisi üheks lõpptähtajaks?

Täpsemalt tuleb seda küsida hulgimüüjate käest (Timo Danilov on hulgimüügifirma kvaliteedidirektor – toim.), aga apteekide poole pealt saan öelda, et apteegid kindlasti on oma laovarusid suurendanud, hetkel ei ole näha märkimisväärset ravimite tarneraskuste kasvu. Aga Euroopas on probleeme, me teame ka seda et kaubavahetus võib olla aeglasem. Praegu veel koroonakriis suurt mõju ravimite kättesaadavusele ei ole avaldanud.