Ärimees Aare Tomson näitas "Pealtnägijale" respiraatorit, milliseid ta pidi 1. aprilliks Eestisse tooma kaks miljonit tükki. Kriisiaja kiireim ja üks suurim kaitsevahendite hange lõppes aga fiaskoga. Kelle süül? Selles lähevad seisukohad järsult lahku.

46-aastane Aare Tomson on karjääri jooksul äritsenud sisuliselt kõigega puidust prügikottideni ega varja, et tema elus on olnud ka sekeldusi. Kuid antud juhul vannub ta kujundlikult käsi piiblil, et tahtis Eesti riigile ja rahvale kriisis appi tulla, aga sai ise kõrvetada. "Ma usaldasin seda, et Eesti riik ja terviseamet eriolukorras ei hakka ühel väiksel ettevõtjal nahka üle kõrvade tõmbama," ütles Tomson.

Kaup oli väidetavalt Venemaal tollilaos

Kuid kuidas sattus viimasel ajal liimpuidu ja keskkonnasäästlike lahendustega tegelev Lõuna-Eesti väikeärimees üldse suure meditsiinitarvikute tehingu juurde? Tomsoni sõnul tegutseb ta juba aastaid Venemaal, kus on usaldusväärsed partnerid, kellele omakorda jäi kätte suur partii kaitsevahendeid. "Üks konteiner oli kaitseülikondasid ja kaks konteinerit oli maske, mis oli vaja saada tollilaost välja seisuks 1. aprill, et sinna tuua teine kaup," selgitas Tomson.

Kes õieti kaupa pakkus, varjas Tomson pikalt, aga lõpuks paljastas, et see oli firma Sajva Talot – naljaka kõlaga nimi viitab Soome taustale ja tegevusele ehituse valdkonnas. Firma numbril vastab end kommertsdirektoriks nimetav mees, kes palub end kutsuda Ivaniks, kuid täisnime ei ütle. Salapäratsemise selgitus on väidetavasti Venemaa eripärad – suure kaitsemaskide partii müümine läände võib tõmmata võimude soovimatut tähelepanu.

Väidetavalt oli Peterburi tollilattu seisma jäänud kaks miljonit Hiinas valmistatud FFP2 maski, 200 000 veel kangemat FFP3 klassi maski ja umbes 8000 kaitsekostüümi, mida ei saanud ka Venemaal maha müüa, sest need saabusid riiki transiidina. Kaupa pakuti juba enne koroonakriisi edutult sinna-tänna, aga kui Eestis eriolukord kehtestati, kirjutas Tomson otse sotsiaalminister Tanel Kiigele. Kolmapäeval, 18. märtsil jõudis kiri Terviseameti peaspetsialisti Andras Banyaszini, kes kuulub eriolukorra ajal loodud isikukaitsevahendite töörühma.

"Esiteks see kogus, mida ta pakkus, oli väga suur ja see oleks katnud Eesti tervishoiusektori vajadused vähemalt pooleteiseks kuuks, need kaks miljonit maski," sõnas Banyasz. "Ja teiseks, kuna need maskid, mida ta lubas tarnida, ei asunud Hiinas, vaid siin samas piiri taga Peterburis ja lisaks tarneaeg oli tema sõnul 3-5 päeva, see meile sobis väga hästi."

20 senti ühe maski eest

Tomson küsis 400 000 eurot ehk 20 senti maskilt, mis Banyaszi ja tema kolleegide sõnul oli hea diil, seda enam, et kauba oleks kätte saanud kiirelt. "Tagantjärele sellele mõeldes see muidugi võib tekitada küsimusi, aga tol hetkel väga pingelises ja tohutult paljude pakkumisega päeval arvestasime, et see võiks olla hea tehing," ütles Banyasz.

Küsimusele, kui palju ta ise vahendamise pealt pidite teenima, vastas Tomson: "Ütleme nii, et nälga poleks näinud, oleks saanud arveid tasuda, oleks saanud võlgnevusi likvideerida. Ja ei oleks pidanud ka vähkrema voodis, et võtsin riigilt liiga suure kasumi."

Avalik surve oli leida kaitsevahendeid maa alt või maa pealt ning vaid 36 tunniga tehti ära riigihange, mis muidu kestab kuid, räägiti juba ette läbi maksu- ja tolliametiga maksude ja maaletoomise üksikasjad ning reedeks, 20. märtsiks oli kaup põhimõtteliselt koos. "Reede lõuna ajal, kui me hakkasime rääkima reaalsest tehingust, ütlesin, et neid ei ole võimalik sealt niimoodi ära tuua, et ma sinna mitte midagi ei maksa. Mul on vaja sinna midagi maksta," jutustas Tomson. "Esimene reaktsioon oli terviseametil, et siis jääb ära, me ei saa maksta. Ütlesin – no selge! Jääb ära, jääb ära, ega midagi teha ei ole. Möödus, ma ei oska öelda, pool tundi, väga väike aeg, kui mulle helistati tagasi ja tehti ettepanek teha tehing, et maksame 50 ette ja 50 pärast – kas sobib? Mina suhtlesin omakorda partneriga – jah, sobib."

Tomsoni ja Terviseameti versioonid lähevad lahku

Banyaszi sõnul hakkas aga Tomson ettemaksust rääkima alles pärast lepingu sõlmimist.

"Esimese arve läbi e-arveldaja tegime… kell oli vist 14.20 või midagi sellist, selleks ajaks ei olnud veel isegi riigihange lõppenud. Kui nüüd öelda, et mingit juttu pole olnudki, siis mul tekib tõesti küsimus, kellele ja mille eest siis see terviseamet nüüd maksta tahtis?" imestas Tomson.

Digiallkirjad näitavad, et terviseameti direktor Merike Jürilo allkirjastas lepingu alles reede õhtul kell 18.50 ja Aare Tomson tund aega hiljem. Lepingus on selgelt kirjas, et Tomsoni juhitav MTÜ Greenlife toob maskid 1. aprilliks kohale ja terviseametil on seejärel aega maksta 14 päeva. "Jah. Oleks siin kuskil tuhka, võtaks ja paneks pähe," ütles Tomson. "Ses mõttes, et ma olen väga palju riigihankeid teinud ja ma pean tunnistama, et see on esimene kord, kui riigihange tehakse selliselt, et sulle enne telefonis räägitakse ja kokku lepitakse ühes ja hiljem reede õhtul, peale pikka päeva saadetakse hilja sulle dokument allkirjastada, mida sa sisuliselt ei jõuagi läbi lugeda."

Banyasz ja tema kolleeg näitasid pabereid, kuidas Tomson tegi samal reedesel päeval arveid korduvalt ümber ning ühel oli isegi selgelt kirjas ettemaks 50%, aga lõpuks läks süsteemi arve nr 31, kus seisab miljon maski ja 200 000 eurot. "Leppisime kokku, et allkirjastame selle lepingu, tema esitab arve. Et juhul kui saame seda hankelepingut muuta, siis läheme edasi selle 50 protsendiga," selgitas Banyasz.

Aga sellisel juhul väide, et te kuulsite alles pärast lepingu allkirjastamist ettemaksu jutust ei ole õige? "Jah," nentis Banyasz.

Pärast konspektide kooskõlastamist oli ametnike selgitus järgmine. Hange ja leping olid täiesti selged – kaup kohale, siis saad raha. Ühel hetkel, kui Tomson hakkas aga rääkima, et kauba teelepanekuks on vaja kas või osa raha ette maksta, öeldi, et leping seda rangelt võttes ei luba, aga vaatame, kas saame vastu tulla – esita meile arve. "Ütlesime talle, et uurime seda võimalust, et juhul, kui saame seda ettemaksu teha talle, siis läheme sellega edasi, aga igaks juhuks palusime tal teha omale kasutaja e-arvete keskkonnas ja ka e-arve esitada, et juhul, kui saame selle rohelise tule ettemaksu tasuda, siis me saame sellega kiiresti edasi minna," rääkis Banyasz.

Terviseamet kontrollis Tomsoni tausta

Kriis üha süvenes ja nädalavahetusel tundis terviseamet huvi ka teiste Tomsoni pakutavate kaupade vastu. "Esmaspäeval oli teadmine, et see tehing toimub ja tahetakse juurde teisi ja hakkame kokku panema järgmist hanget. Pool tundi hiljem tuleb kõne – me ei maksa, aga vot sina pead maskid tooma," meenutas Tomson.

"Nädalavahetus oli vahel, võtsime selle aja, et isikut kontrollida. Tegime päringu ka maksu- ja tolliametile, kust saime vastuse, et tema tollitaust on küll usaldusväärne, aga maksutaustaga tuleb olla ettevaatlik. Ja samas saime teada, et tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus," avaldas Banyasz.

"Jaa! Ma ei salga seda," ütles Tomson seepeale. "Aga no see lõppes juba ca kaks aastat tagasi. Ma ei taha öelda, et ma olen puhas nagu prillikivi või midagi sellist, aga ma arvan, et ükskõik, kes on 25 aastat toimetanud sellises sfääris, tegelenud igasuguste, ütleme, mittereeglipäraste tegevustega, varem või hiljem tekivad n-ö tagasilöögid."

Hetkel pole oluline kõiki Tomsoni varasemaid "tagasilööke" üksipulgi lahata, kuid fakt on, et kirju minevik võttis terviseametilt viimasegi isu ettemakset teha. Tomsoni sõnul müüsid Vene partnerid seepeale kauba – nüüd juba kallimalt – Lätti ja Leetu.

Muuhulgas näitas Tomson venelaste talle esitatud arveid. Neid pärast intervjuud kontrollides selgus aga üllatus. Firma Sajva Talot LLC, mis justkui Eestile mõeldud maskidele tänavu 20. märtsil arve väljastas, likvideeriti sealse äriregistri andmetel juba kaks aastat tagasi! " Esimest korda kuulen sellest, töötan selles firmas ilma igasuguste probleemideta," ütles Ivan.

Pikem selgitus on, et tegu on näpukaga – arvel märgitud juriidiline keha tõepoolest enam ei tegutse, aga samad omanikud tegelevad samas valdkonnas sarnase nimega firmaga edasi, mille tõestuseks näiteks uhke veebileht.

Kui kindlad te üldse saate olla, et need maskid olid üldse olemas, mida ta vähemasti paberil maha müüs? "Praegu ei saa selles täiesti kindel olla," tunnistas Banyasz.

"Kujutame nüüd hüpoteetiliselt ette sellist olukorda, mida siin üritatakse erinevates küll pastelsetes küll kirkamates toonides maalida, oleks siis kandnud nüüd terviseamet selle 200 000 edasi, oletame, et ma oleksin olnud see kuripaha, aga mis edasi? Meil on täna piirid kinni, ma ei saa mitte kuhugi põgeneda. Mida edasi? Kas see 200 000 oleks selline summa, mille pärast ma jätaks siis kogu oma elu ja pere ja kõik ja siis põgeneks kuhugi.. no ma ei tea siis ... Saaremaale ei saa ka enam põgeneda. Kus seda tonti nähti?" imestas Tomson.

Tomsonit ähvardavad trahvid

"Nüüd tagantjärele mõeldes, seda kõike kokku võttes, võib arvata, et tegelikult MTÜ Greenlife'il see kaup puudus," nentis Banyasz. "Ta küll esitas meile pilte ja rääkis selle juurde ka huvitava loo, aga tagantjärele seda hinnates kindlasti me võib-olla käituks natuke teistmoodi, kui samasuguse pakkumise saaksime."

"Pealtnägija" palus korduvalt täiendavaid tõendeid, et maskipartii eksisteeris, aga sai vaid mõned udused pildid ja kaadri veoautost Peterburi liikluses, mis väidetavalt teel meie maskidega Lätti. Üks selles segases loos on selge – soperdanud on mõlemad pooled, aga väikeärimees Tomson, kes proovis haugata suurt tükki, ei jää mitte ainult ilma loodetud kasumist, vaid teda ähvardavad ka trahvid.

"Hankeleping, mis on terviseameti ja MTÜ Greelife'i vahel sõlmitud, on endiselt kehtiv. MTÜ-l Greenlife on kohustus tarnida kaks miljonit maski 1. aprilliks ja see jääb kehtima. Kui ta seda ei tee, saame juristidega juba arutada, mida edasi ette võtta. Kas küsida viivist või ka leppetrahvi, see selgub pärast 1. aprilli," ütles Banyasz.

Terviseameti sõnul on viimastel nädalatel tulnud tohutult pakkumisi ja nende hulgas – nimesid nimetamata – ka igasugu ostap bendereid. Tausta ja usaldusväärsuse kontroll on praeguses olukorras, kus kõik paaniliselt võistlevad, väga keeruline. Isegi kui pakkuja pole petis, ähvardavad tõrked logistikas kuni selleni välja, et riigid võivad kriisi eskaleerudes lihtsalt saadetised konfiskeerida. Jaak Aabi sõnul on tehtud Hiinasse tellimusi 20 miljoni eest, millest esimene osa peaks juba lähipäevil siia jõudma.