"Kärped avalikus sektoris kindlasti tulevad," ütles Aas.

"Me otsustasime täna nii, et kuna eelarve revisjon on juba töös olnud mõnda aega, siis teise kvartali lõpuks toob see komisjon oma ettepanekud vabariigi valitsusse ja nende ettepanekute pealt vastavalt vabariigi valitsuse otsusele, kanduvad need kärped 2021. aasta eelarvesse," lausus Aas.

"Aktuaalse kaamera" stuudiosse otse valitsuse kabinetiistungilt saabunud majandusminister Taavi Aas ütles, et põhimõtteliselt on majanduse abipakett valmis.

"Koos abipaketiga tuleb menetleda veel terve rida seadusi, mis on lisaeelarvega seotud. Ja tulenevalt kriisiolukorrast veel lisaks sellele muid seadusi," ütles Aas.

Aasa sõnul on ka ära otsustatud, et teise pensionisambasse sissemaksud riigi poolt peatatakse. "Pärast kompenseeritakse need riigi poolt," kinnitas ta.

Väga tõenäoline on ka riigi osaluse ostmine suuremates ettevõtetes.

"See on täiesti tõenäoline, selleks nähakse lisaeelarves ette ka vahendid, et vajadusel, kus see tõesti on paratamatu, saab riik sekkuda," sõnas Aas.

"Riigi huvi on see, et suured tööandjad töötaks edasi. Loomulikult see sekkumine saab olema ajutine, kui olukord on stabiliseerunud, siis riik näeb ette ka selle, et oma osa võõrandatakse," ütles Aas.

Helme esitab lisaeelarve eelnõu valitsusele

Neljapäeval esitab rahandusminister Martin Helme lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõud valitsuse istungile.

Lisaeelarvega eraldatakse raha valitsuskabinetis 19. märtsil vastu võetud majandusmeetmete paketi elluviimiseks ning see sisaldab ettevõtete toetamist KredExi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi. Lisaks käsitleb see pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamist, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist, aktsiisilangetusi ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osalist kompenseerimist. Samuti toetatakse lisaeelarves kohalikke omavalitsusi, ehitussektorit, teedeehitust, IT-valdkonda, haridus- ja teadusvaldkonda ning teisi eriolukorraga seotud meetmeid ja erakorralisi kulusid.

Kabinetiistung algas juba pealelõunal

Pealelõunal alanud valitsuse kabinetiistungil oli vaid üldjoontes selge, kui palju ja mida plaanitakse lisaaeelarvest toetada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sellest 2,5 miljardist üks miljard moodustab eelarvemiinus. Ehk siis maksude alalaekumine ja suurenenud kulud. Siis ülejäänud väga suur tükk on Kredexi ja MES-i käendus- ja laenumeetmed. Need otsemeetmed on seotud juba konkreetsetesse sektoritesse toetuse andmisega, näiteks turismisektorisse või huvialaharidusse, kultuuri või laevandusse," rääkis rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Laevanduse mõttes on plaanis muuhulgas vajadusel toetada laevafirmat Tallink, näiteks võttes ettevõttes ajutiselt 150 miljoni euro eest osalus. Samuti on kavas näiteks toetada elumajade renoveerimist ja kirikuid, vähendada digiväljaannete käibemaksu, langetada gaasi, elektrienergia ja ka diislikütuse aktsiisi. Samuti on valitsus kokku leppinud, et sarnaselt eelmise kriisiga peatab riik ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse.

"Kokku lepitud on nii, et inimene saab enda makse osas teha ise valiku. Kas ta jätkab oma kahe protsendi maksmist või ta peatab selle. Riik oma nelja protsendi makse ajutiselt peatab ja neile inimestele, kes peatatud aja jooksul maksavad ise pensioni teise sambasse sisse, hiljem riik oma osa kompenseerib," rääkis erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Seeder: avaliku sektori kulude kärpimine on vältimatu

Maksete peatamisest on oodata sel aastal 160 miljonit eurot vabanevat raha, mida valitsus saab mujale suunata. Lisaks leidis Seeder, et avalik sektor peaks hakkama märgatavalt kulusid kärpima.

"Ma olen veidi üllatunud, et ükski minister ei ole rääkinud säästmisest ja kärpimisest. See on vältimatu. Ei ole mõeldav olukord, et me katame avaliku sektori kulutused pikas perspektiivis ainult maksulaekumiste ja laenudega, samal ajal kui erasektor, kes reaalses majanduses peab seda maksutulu looma on juba alustanud nii kärpimise, kui ka koondamisega," sõnas Seeder.

Samas seda positsiooni rahandusminister ei jaga, vähemalt nii ta ütles "Aktuaalsele kaamerale" päeval antud kommentaaris.

"Igasugune kärpimine, mida riik teeb, kas oma jooksvatest kuludest või oma investeeringutest, on majanduslangust kiirendav ja süvendav. Me siiski loodame, et see majanduse langus on võimalikult ajutise iseloomuga. Aga kui me üldse mingist kärpimisest räägime siis ilmselt alles 2021. aasta eelarve tegemise ajal me peame vaatama kulude poolele ka otsa. Aga ma kindlasti ei tahaks, et jääks kõlama mingi signaal, et riik hakkab palkasid kärpima või mingeid investeeringuid ära jätma. See on just see mida me tahame vältida," lausus Helme.

Kokkuvõtvalt peaks valitsus esimese majanduspaketi riigikogule üle andma neljapäeval, millal näeb seda esmakordselt ka avalikkus.

Eriolukorra tõttu 2020. aastal riigieelarve strateegiat aprillis ei tehta.

Lisaeelarve aluseks on rahandusministeeriumi täpsustatud majandusprognoos, mis näeb tänavuseks ette majanduslangust kuni 8 protsenti, kui valitsus lisameetmeid ei kehtesta.