Kui ettevõtted on viimastel nädalatel teatanud mitmekümne protsendi suurustest palgakärbetest ja töötajate koondamistest, siis riigi otsused preemiate ja lisatasude määramisel annavad teistsuguse signaali, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher sai siseminister Mart Helme käskkirjaga heade töötulemuste eest 2400 eurot, päästeameti juht Kuno Tammearu aga 3300 eurot. Häirekeskuse juhile Kätlin Alvelale maksti 2300 eurot preemiat kriisitelefoni eduka käivitamise eest. Ka sotsiaalministeerium maksis mitmele ametnikule just kriisile viidates lisatasu kokku pea 30 000 euro eest.

Need on üksikud näited, kuid rahandusminister Martin Helme on öelnud ka laiemalt, et kui kärpimisest rääkida, siis alles järgmise aasta eelarve tegemise ajal.

"Kui muidu ettevõtted peavad inimeste palku kärpima 30 protsenti, peavad inimesi koondama, siis on ebaloogiline, et avalik sektor oma kulusid kokku ei tõmba ja jätkab nii, nagu mitte midagi ei oleks juhtunud," kommenteeris Reformierakonna liige, riigikogulane Kaja Kallas.

Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees Kai Realo usub, et pärast kõige olulisemate kriisiotsuste tegemist peab valitsus jõudma ka kulude kokkutõmbamiseni avalikus sektoris.

"Headel aegadel tekib ka avalikus sektoris kindlasti väga palju ametikohti, mis tegelikult ei ole hädavajalikud. Tegelikult tuleks minna ärile omaselt oma põhitegevuse juurde, analüüsida oma protsesse, vaadata üle kõikvõimalikud tugiteenused, kas neid kõiki on vaja, kas neid on vaja sellises mahus," selgitas ta.

Realo lisas, et teiselt poolt peaks riik mõtlema investeeringutele, mis aitaks ettevõtteid ja nende töötajaid.

Investeeringute säilitamisest rääkis ka Isamaa esindajast endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Sven Sester, kuid ta lisas, et maksutulude vähenemise tõttu tuleb kärbetest rääkima hakata juba üsna pea.

"Ma arvan seda, et juba teises kvartalis, järgmine kvartal valitsus istub maha ja hakkab sel teemal arutama. Veel kord ütlen, et Isamaa poolt vaadatuna me oleme selleks juba valmis ja ma usun, et meie partnerid ka," sõnas Sester.

Peaminister Jüri Ratase positsioon on rahandusminister Helme omaga sarnane.

"Tänane esmane samm, mida on ka rahandusminister öelnud - ma igal juhul toeatan seda -, on see, et me ei läheks lisaks nende kärbetega hetkel kogu majandust, kogu majandussektorit, kogu ettevõtlust pärssima," ütles Ratas.

Ta lisas, et kärped tuleb ellu viia, kuid pigem järgmise aasta eelarvet silmas pidades.