"Praeguses olukorras, kus samba raha tuleb õnnetutel fondidel investeerida nö kasvavatesse varadesse on selle tegevusega jätkamine arulage. Muide, vaadates, kuidas majanduskriis sõidab teist korda kümne aasta jooksul nagu muruniiduk üle kõigist sammastest kõlab lausa piinlikult kogu see jutt, mida veel mõne nädala eest räägiti tulevikuks kõrvale panemisest..." kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

Tema sõnul vabastaks sarnaselt eelmisele kriisile teise pensionisambasse tehtavate maksete peatamine umbes 400 miljoni eurose kulu eelarvest ja tõstaks kõigi inimeste reaalselt kätte saadavat palka.

Helme teatas ka pärast esmaspäeva hilisõhtul lõppenud kohtumist ettevõtlusorganisatsioonidega, et riik plaanib töötukassa kaudu käivitada ajutise toetuse töötasu osaliseks kompenseerimiseks koroonakriisis kõige rohkem kannatavates sektorites.

"Soovime töötukassa kaudu anda tuge nii töötajatele kui tööandjatele, et ära hoida koondamised ning palgata sundpuhkuseid. Selleks on plaan käivitada ajutine toetus töötasu osaliseks kompenseerimiseks kõige raskemini pihta saanud sektorites," kirjutas Helme sotsiaalmeedias, lisades, et ei saa lubada seni hästi toiminud ettevõtete pankrotistumist praeguse majandusšoki tõttu ja massilise tööpuuduse tekkimist.

Riik plaanib ka hakata Kredexi kaudu andma ulatuslikke riiklikke käendusi ettevõtetele käibelaenu ja krediidi saamiseks, märkis Helme ning lisas, et kavas on suurendada ka Kredexi erinevaid enda laenumeetmeid ning laenuvõimet.

Samuti lubas ta teisipäeval maksuameti juhtidega peetaval kohtumisel arutada maksuvõlgade ajatamist ning neilt võetavate intresside osalist kaotamist.

"Kindlasti tuleks kaaluda tööjõumaksude moratooriumit teatud kõige keerulisemates sektorites, nagu sedagi, et lähiaastatel riiki tulevate suuremate töökohtade loojate jaoks võiksime pakkuda veidi pikema kestvusega maksusoodustusi," kirjutas Helme.

Rahandusminister teatas ka, et on teinud ettepaneku alandada lähiaastateks mitmeid tarbimismakse. "Elektri, gaasi, diisli, bensiini aktsiisi langetus tooks kaasa olulise elanike ostujõu kasvu, turgutaks hädavajalikku tarbijakindlust ning annaks ettevõtetele mitme olulise sisendhinna võrra õhku juurde," märkis ta.

Helme viitas ka, et praegune olukord lubab valitsusel sundida kütusemüüjaid alandama tanklates müüdava kütuse jaehinda.

Samuti nimetas ta taastuvenergia tasu ajutist peatamist ühe majanduse elavdamise meetmena.

"Kõigi nende meetmete läbiv joon on suunata riigieelarve kaudu majandusse juurde raha, et kriis võimalikult leebelt ja laugelt üle elada. Sest öelge nüüd ausalt, kumb on tähtsam: kas ettevõtete ja töötajate võimalikult sujuv läbi tulemine kriisist või väike riigivõlg? Kellel hakkas parem, et meil eelmise kriisi ajal peale Kreeka kohustuste võlga ei tekkinud?" kirjutas rahandusminister.

Pikema perspektiiviga meetmetest on riik asunud otsima suuremaid infrastruktuuriprojekte, mis on käivitamisvalmis ning seisnud seni peamiselt raha taga, lisas Helme.

"Üldisemas plaanis on mul majanduse turgutamise kohta selge arusaam, et kui me praegu ei kasuta vastutsüklilisi meetmeid ehk võta kasutusele just praegu puhkenud kriisi tarbeks kogutud reserve ega suuna eelarve kaudu majandusse raha juurde, siis ei ole reservide kogumisel headel aegadel mingit põhjendust. Praegune valitsus mõtleb koos ettevõtjatega kogu aeg, kuidas koos ettevõtjatega sellest kriisist kõige paremini läbi tulla," kinnitas rahandusminister.