Fondijuhid: teise samba maksete peatamine pole pensionikogujaile soodne otsus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Sissemaksete peatamine teise pensionisambasse osutus eelmise kriisi ajal kulukaks lahenduseks nii riigi kui ka pensionikoguja vaatest, ütles SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev, kommenteerides Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi ideed kasutada seda võimalust nüüdsegi kriisi puhul. Ka Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani hinnangul ei oleks see pikemas perspektiivis pensionikogujatele soodne otsus.

Seederi ettepanekule teise sambasse maksed peatada on toetust avaldanud ka rahandusminister Martin Helme (EKRE), ehkki tema sõnul ei ole otsust selle kohta veel tehtud ja lahtise pilguga kaalutakse kõiki vajalikke variante.

Võrklaev ütles ERR-le, et sissemaksete peatamine teise pensionisambasse osutus eelmise kriisi ajal kulukaks lahenduseks.

"Riigi vaatest lõpetati sotsiaalmaksu osa sissemaksed 2009. aasta teiseks pooleks ja vähendati sissemakseid poole võrra 2010. aastal. Vabatahtlikult maksetega jätkanutele kompenseeriti ärajäänud riigipoolsed maksed ajavahemikul 2014-2017. Sisuliselt võttis riik nendelt pensionikogujatelt laenu ja tagastas selle laenu hiljem. Selle laenu intressimääraks kujunes riigile üle viie protsendi aastas," tõi ta välja.

Võrklaeva sõnul osutus veelgi kulukamaks maksete katkestamine pensionikogujatele, kellel polnud võimalik osakuid soetada kõige magusamal ajal, finantsturgude madalseisus.

Maailma aktsiaturud saavutasid eelmise kriisi järgse põhja märtsis 2009, kuid alates riigipoolsete sissemaksete katkestamisest 2009. aasta juulis kuni maksete taastumiseni 2011. aasta alguses tõusid maailma aktsiaturud umbes 45 protsenti ja Tallinna börs isegi 133 protsenti.

"Kuna Eesti inimesed ei saanud investeerida kõige soodsamal perioodil, siis jättis see jälje nii inimeste isikliku pensionivara kui Eesti pensionifondide tootlusele, eriti võrreldes paljude teiste riikidega, kus sissemakseid ei katkestatud," tõdes Võrklaev.

Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles, et kriisi leevendamise meetmed toimivad hästi siis, kui nad on suunatud kriisis enim kannatada saavatele osapooltel, näiteks töökoha kaotanud inimestele.

"Pensionifondide sissemaksete peatamine ei suurenda kuidagi palgata jäänud inimeste sissetulekut. Seetõttu pole see antud ja loodetavasti lühiajalise kriisi leevendusena mõelduna kõige otstarbekam meede," sõnas ta.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani märkis, et nende pensionifondid on likviidsed ja teise samba maksete peatamine fondide investeerimisstrateegiat ei mõjutaks. Küll on aga olulisem, mis on selle sammu eesmärk.

"Hetkel jagatud kommentaaridest paistab, et neid on kaks. Kui eesmärk on viia riik kokkuhoidlikumale režiimile, siis sellist sammu on ette võetud ka varem ja see on väga suure finantsstressi korral mõistetav. Samas stressi suuruse selgumisest on riik praegu veel kaugel. Siiski, kui selline riigi maksukulude kokkuhoid on vajalik, siis on oluline, et pensionikogujatele jäetaks vabadus ise oma makseid jätkata," tõi ta välja.

Sellisel juhul oleks Pikkani sõnul tasakaalukas ka vahepeal riigi poolt tasumata jäänud panus hiljem, kui majandus on taas jalgele aidatud, tasaarveldada – ka selleks on Eestis varasem kogemus olemas.

"Mis aga puudutab teist põhjendust, mis viitab maksete peatamise põhjendusena säästetavate pensionieurode kohesele ära põlemisele, siis selle ettekäändega on väga raske nõustuda. See, et finantsturud on kogenud lühikese ajaga suuri kaotusi, on ajaloos tagasivaatav fakt. Selleks, et põhjendada püsiva säästmiskäitumise muutmist turu stressi situatsioonis, ei ole ühtegi head põhjust," ütles Luminori esindaja.

Ta lisas, et üks pikaajalise eduka regulaarse säästmise ja investeerimise põhimõtteid on säästa ja investeerida pidevalt – paistku finantsturgudel päike või sadagu vihma. See on ainuke kindlustatud viis saada kindla peale osa finantsturgude pikaajalisest keskmisest kasvust, sest investeeritud on keskmiselt nii headel kui halbadel aegadel.

Sama puudutab Pikkani sõnul pikaajalisi kolmanda pensionisamba investoreid, kellel praegu kibelevad näpud riskitaset tunduvalt vähendama või üldse kogumisest väljuma. Ta märkis, et turgude ajatamine on kunst, mida tõenäoliselt tänases olukorras ei valda keegi.

"Kui investoril on eale sobiv pensioniplaan, siis on targem pensionivarasid mitte puudutada. Praegu on raske ennustada, kas turud pöörduvad ümber täna, homme või lähikuudel. Ei tohiks teha klassikalist viga, kus turu kõige pimedamal hetkel loobutakse oma pikaajalisest käitumismustrist. Turud on tsüklilised ning pikaajaliste eesmärkide saavutamisel tuleb taluda tõusude kõrval ka langusi – teisel juhul võidakse turult lahkuda kaotajana," ütles Pikkani.

Pandeemia mõjud on jõudnud ka Eesti pensionifondideni

Rääkides koroonaviiruse levikuga kaasnevaist majandusmõjudest, kinnitasid nii Võrklaev kui Pikkani, et maailma finantsturgude langused peegelduvad ka pensionifondide lühiajalistes tulemustes.

Pikkani sõnas, et turgudel on nähtavus majandus- ja ettevõtete prognooside suhtes oluliselt halvenenud.

"Kindel on, et pandeemia põhjustab suurimates tööstusriikides kiiret ja tõsist majanduslikku kahju enam-vähem üheaegselt. Turgude arvates ei ole enam tegemist lühiajalise kahjuga, millele võiks järgneda kiire taastumine, vaid oodatakse majanduslangust. Esialgne tagasilöök aktsiaturgudel on levinud krediiditurgudele, mistõttu on pensionifondides kannatanud nii aktsia- kui võlakirjaturgude investeeringud," nentis ta.

Luminori esindaja sõnul on suurimates tööstusriikides kaalukaid majanduspoliitilisi samme kahjude leevendamiseks teinud vaid keskpangad, kes on intresse langetanud ja rahanduse likviidsusmeetmeid lisanud. Valitsuste fiskaalsed sammud on seni olnud ettevaatlikud, kuid turud ootavad jõulisemaid samme.

"Seetõttu oleme näinud turgudel suuri kukkumisi, mis paraku on mõjutanud ka Eesti pensionifonde. Samas soovitame inimestel paanikat vältida ning jätkata pensionikogumist eakohases pensionifondis. Ajalugu näitab, et selline tegevus turgude languse ajal on end pikas plaanis õigustanud," lisas Pikkani.

Enriko Võrklaeva sõnul on pensionifondidest enim piha saanud passiivsed indeksfondid, mis on fondide seas oma olemuselt kõige riskantsemad. Aktiivselt juhitavad fondid on vastu pidanud veidi paremini ja väiksema riskitasemega fondides on muutused arusaadavalt lühiajaliselt olnud vähem negatiivsed.

"Pensionikogumine on pikaajaline protsess ja 40-50-aastase kogumisperioodi jooksul toimub paratamatult mitmeid börside tõuse ja langusi. Soovitame mitte teha emotsioonide ajendil mõtlematuid otsuseid ja säilitada pikaajaline vaade," ei pidanud ka tema mõistlikuks tormata lühiajalise languse mõjul suuri muudatusi tegema.

Raha- ja võlakirjaturud võivad uutele emissioonidele ajutiselt sulguda

Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles, et investorite ebakindlus tuleviku suhtes on juba muutnud laenamise kallimaks mitmete kõrge krediidireitinguga riikide ja ettevõtete jaoks. Selliste protsesside süvenemisel ei saa tema sõnul välistada, et sarnaselt 2008. aasta neljanda kvartaliga võivad rahvusvahelised raha- ja võlakirjaturud uutele emissioonidele mingiks ajaks täielikult sulguda.

"Nii näiteks ei ole viimase kuue päeva jooksul euroalal aset leidnud ühtegi ettevõtte vähegi arvestatavat võlakirjaemissiooni," lausus Tamla.

Tema sõnul on Swedbanki pensionifondid vajadusel valmis arutama Eesti riigivõlakirjade emissiooni õnnestumise toetamist. Pank saatis selle sõnumi esmaspäeva pärastlõunal ka riigi esindajatele ning kordas selle teisipäeva varahommikul eraldi üle.

"Kõigi huvides on aidata Eesti majandusel kriisist võimalikult kiiresti ja väikeste tagasilöökidega läbi tulla. Ühelt poolt toetame sellega Eesti ettevõtete ja töökohtade säilimist ning teisalt vähendame negatiivset mõju pensionifondide klientide Eestisse investeeritud varadele," lausus Tamla.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: