Ülemnõukogu, mis toona veel Eesti NSV Ülemnõukogu nime kandis, nimetas 30 aastat tagasi Rahvarinde liidri Edgar Savisaare valitsuse juhiks. Rahvarinne oli Ülemnõukogu valimistel olnud edukas, saavutades Ülemnõukogus 45 kohta 105-st, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, mis oli aastal 1990 võimule tulnud valitsuse eesmärk, vastas Edgar Savisaar: "Iseseisvuse saavutamine muidugi. Me lähtusime sellest, et kui me seda ei saavuta, siis ei saavita midagi."

Tookord pidasid kõik ministrikandidaadid samuti Ülemnõukogule ametisse sobivust tõestama. Valitsus pidas esimese istungi mai alguses.

"Põhimine minu jaoks kandidaatide ringis olid need, kes tolleaegses Eesti ühiskonnas olid silma paistnud, kelle peale võis loota, sest me saime aru, et mingit kerget tööd meil küll ei tule," ütles Savisaar.

Savisaare valitsuse transpordiminister Tiit Vähi ütles, et 30 aasta eest ei teadnud keegi täpselt, mis järgmisel päeval ees ootab.

"Seda määramatust võiks võrrelda tänase koroonamääramatusega - me ei tea mis on, ei tea, mis tuleb. See oli täpselt samasugune aeg. See oli oht inimeludele ja majandus oli nullis. Aga samal ajal ministrid olid kõik teotahtelised ja optimistlikud ja kõikide ministrite vahel oli õlg-õla tunne," kirjeldas Vähi.

Selle valitsuse ajal oli pidev kaubapuudus. Kasutusele võeti talongid.

15. mail 1990 ründas Interrinne Toompead ning peaminister kutsus rahvast seda kaitsma.

Sama valitsus oli ametis ka 20. augustil 1991, kui Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Tagasi astus valitsus jaanuaris 1992. Järgmiseks peaministriks sai Tiit Vähi.

Vare: peamine oli ohvriteta iseseisvuseni jõudmine

Toonane riigiminister Raivo Vare rääkis "Ringvaates", et tema töö tollal oli innustav ja siht oli silme ees, kuid kõige keerulisem aeg oli 15. mai.

"Taganeda polnud kuhugi. Oli selge sellest hetkest alates, et me oleme lepitamatus vastuolus impeeriumimeelsetega. Kui nemad võidavad, on meil, vähemalt valitsuse liikmetel ja teistel, prominentsematel poliitikutel koht 1. vagunis broneeritud, kui mitte enamat. Taganeda pole enam kuhugi, eesmärk on silme ees, püüame kõigest väest," meenutas Vare.

Vare ütles, et tagantjärele vaadates oleks võinud tollane valitsus nii mõndagi teisiti teha, aga niivõrd suure määramatuse ajal ei olnud võimalik 100-protsendiliselt kõike õigesti teha.

"Üldjoontes õnnestus. Peamine oli ohvriteta iseseisvuseni jõudmine," lisas ta.