Toomas Sildam: ajutine eriolukord vajab ajutisi seadusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

N-ö koroona-kobareelnõu peaks lahendama siiski koroonaviiruse levikuga seotud probleeme, mitte aga olema tagauks viiruseväliste ja eriolukorra kaugete küsimuste klaarimiseks, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Riigikogu hakkab esmaspäeval, 6. aprillil arutama pika nimega seaduse eelnõu, mida kutsutakse ka koroona-kobareelnõuks. See on "Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)" eelnõu.

Eriolukord nõuabki erakorralisi ja kiireid lahendusi. Seekord ei pahanda ka opositsioon, et ühte eelnõusse on kokku pandud paljude seaduste muutmine, mida tavaliselt peetakse halvaks ja ebaõigeks õigusloomeks.

Kuid, Tartu Ülikooli õppejõud Paloma Krõõt Tupay küsib seda eelnõu lugedes, et kui see käsitleb piiranguid, mida peame kiireimas korras vastu võtma selleks, et võidelda efektiivselt koroonaviiruse vastu, siis miks ei aruta me eelnõule sätte lisamist, mis seaks neile seadusemuudatustele ajalise piirangu või näeks ette sätete üle vaatamise teatud aja järel.

Eriolukord on ju ajutine, aga mitmed muudatused, mida valitsus tahab seadustesse kirjutada, on lõputa tähtajaga. Need jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.

Näiteks haridus- ja teadusministeeriumist pärit mõte, et edasipidigi kehtestab valitsus, millistel tingimustel lõpetavad meie noored põhikooli või gümnaasiumi – kas eksamitega või eksamiteta. Praegu on selle kehtestanud riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Nüüd määras eriolukord õpilased koduõppele ja tänavu tekib tõesti küsimus, kas neilt on õige nõuda lõpueksameid või mitte. Aga järgmisel ja ülejärgmisel aastal, kui normaalne koolirütm on taastunud? Millist probleemi haridusministeerium seadusemuudatusega lahendada tahab? Ei saa aru.

Või mida tahab saavutada siseministeerium, lõdvendades oluliselt abipolitseinikuks pürgija ettevalmistust ja laiendades abipolitseiniku volitusi? Need kaks asja – kesisem väljaõpe ja suuremad õigused – ei saaks käia käsikäes. Isegi mitte eriolukorra ajal.

Ja siis see siseministeeriumi üleolev suhtumine põllumeestesse, mille võtab kokku siseministri lause, et "Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 põllumajanduses töötavast võõrtöölisest". See on tema vastus talupidajate keskliidu, põllumajandus-kaubanduskoja, tiitliga Aasta Põllumees pärjatud põllumajandusettevõtjate ja isegi maaeluministeeriumi ettepanekutele, et valitsus lubaks erandkorras Eestis edasi töötada siia hooajaliselt saabunud mõnesajal peamiselt Ukrainast pärit võõrtöölisel. Toidujulgeolek sõltub ka nendest inimestest, kes praegu põllumajanduses töötavad, ning lootus, et paljud majanduskriisis töö kaotanud Eesti elanikud võiksid uue ameti maal leida, on esialgu vaid lootus.

Riigikogul on võimalik n-ö koroona-kobareelnõu täpsemaks lihvida. See peaks lahendama siiski koroonaviiruse levikuga seotud probleeme, mitte aga olema tagauks viiruseväliste ja eriolukorra kaugete küsimuste klaarimiseks.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: