"See nädal tõi selguse, mis saab koroonakriisis koolidest. Sai selgeks, et põhikoolides lõpueksameid ei ole ja gümnaasiumides on kaks riigieksamit pluss üks kooli oma," rääkis Sildam.

Tema sõnul jäi siiski selgusetuks, kuidas alates 15. maist õppetöö osaliselt taastuma hakkab. "Mida see tähendab, kui alates 18. maist, mis on esmaspäev, saavad kooli tulla väiksemad klassid kui tavaliselt - kas siis ülejäänud jäävad koduõppele või distantsõppele, kas õpetajad saavad siis topeltkoormuse? Siin tahaks küll ministeeriumilt kuulda oluliselt paremaid selgitusi kui minister on seni suutnud anda. Kuidas toimub koolide osaline taasavamine, on ka õpetajatele väga hämar veel," rääkis Sildam.

Samosti hinnangul nõudis sellenädalane otsus haridus- ja teadusminister Mailis Repsi initsiatiivi ja poliitiliselt julget käitumist.

"Ta oli ka suhteliselt tugeva surve all asjad lõpuks ära otsustada. Lisaks oli tal veel ka kõrvalsurve, kuna ministeerium oli tahtnud, et kobarseaduseelnõuga saaks valitsus kuni aegade lõpuni määrata, kuidas kooli lõpetamine toimub," märkis Sildam. Samosti sõnul võis see aspekt olla siiski pigem eksitus, mida sellisena silmas ei peetud. "Selles suhtes oli Reps väga tugeva surve all ja ta pidi otsustama, ega tal valikut ei olnud," lisas Sildam.

"Aga kui meil oleks olnud mõni lödim haridusminister, usu mind, küll poliitik oleks leidnud ka võimaluse mitte otsustada. Täna on meil olemas tingimuste kirjeldus, päris mitu kuupäeva, neist kõige olulisem 15. mai, mis annab nüüd eeldused allesjäänud kuu aja jooksul haridusministeeriumil, valitsusel, koolidel, omavalitsustel koolide tagasipöördumise plaani detailides valmis teha," rõhutas Samost. "Ma saan aru, et siin on väga palju ebamäärasust, aga meil on olemas pidepunktid, mida päris paljud koolid, lapsevanemad ja lapsed on oodanud, kui viiruse kulg peaks minema nii, et need asjad muutuvad võimalikuks - praegu ju kõik projektsioonid osutavad selles suunas," lisas ta.

"Sellisel juhul oleme astunud suure sammu ühiskonna normaalsele toimimisele lähemale, mis ma arvan, ei ole mitte ainult koolide, vaid kogu Eesti mõttes väga oluline," leidis Samost.

"See on oluline ka nende jaoks, kes lähevad kõrgkoolidesse või gümnaasiumidesse edasi õppima või kes lähevad ajateenistusse ja tahavad teada, mis nendest saab pärast ajateenistust," lisas Sildam, kuid rõhutas, et hämarad laigud tuleks siiski ka infoga täita.