Kas valitsus ütleb opositsioonile: võtke või jätke? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikogu.
Riigikogu. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Koroonaviiruse pandeemia ja majanduse kukkumisega vastamisi seisev valitsus kiirendas kriisieelarve ja majanduse päästepaketi koostamist ning lubas selle juba 2. aprillil anda arutada riigikogule, kes koguneb siis – nn vabal nädalal – täiendavale istungile.

Selle otsusega loodab parlament ka lõpetada diskussiooni, kas ja kuivõrd on seadusandja end taandanud kriisi lahendamisest. Kuigi, riigikogu töökava näitab, et rahandus-, sotsiaal-, välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjonid peavad sel nädalal igaüks mitu kriisiteemalist videoistungit.

Täna visandas ligi kahetunniseks kulgenud riigikogu vanematekogu koosolek lõpuks kriisieelarve arutamise ja vastuvõtmise ajakava. Parlamendi spiiker, kaks aseesimeest ja viie fraktsiooni juhid nõustusid, et kui valitsus esitab uue eelarve eelnõu 2. aprillil, siis selle esimese lugemise saab teha 6. aprillil, teise lugemise nädal hiljem ehk 13. aprillil ja seadusena vastu võtta 15. või 16. aprillil.

Videosillaga oli vanematekogu koosolekul ka peaminister Jüri Ratas, kes andis teada, et valitsus kiidab uue eelarve ja majanduse päästepaketi lõplikult heaks 2. aprilli hommikul ja kaks tundi hiljem annab need üle parlamendile.

Kuna tegemist ei ole ainult riigieelarve muutmisega, vaid Eesti majanduse pääste- või vähemalt leevenduspaketiga, oleks loomulik, et seda arutaksid lisaks riigikogu rahanduskomisjonile ka majandus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjonid. Aega selleks on paar päeva enne eelnõu esimest lugemist ning nädal esimese ja teise lugemise vahel.

Opositsioonipoliitikud näevad sel aastal kolme või veel rohkema miljardi euro sügavust eelarveauku. Nad on lubanud olla valitsusele kriisiaja konstruktiivne partner, kuid palunud vastu kahte asja.

Esiteks, et valitsus oleks majanduse tuleviku hindamisel sama aus nagu on Eesti Pank enda prognoosis, mille järgi võib meid oodata kuue-, vinduva stsenaariumi korral kuni 14 -protsendine majanduslangus.

Ning teiseks soovivad opositsiooniparteid, et kriisieelarvesse ei kirjutataks sisse võimuerakondade valimislubadusi.

"Ajakriitiliste meetmete kiireks jõustumiseks kutsume valitsust üles esitama lisaeelarves üksnes kriisi lahendamisega seotud muudatusi ja loobuma teistest ettepanekutest. Oleme valmis riigikogus arutama polariseerivamaid valikuid kevadel ja vajadusel ka suvel, riigikogu erakorralistel istungitel," kirjutas sotside esimees Indrek Saar paari päeva eest peaminister Ratasele. 

Ent valitsuses on kolm erakonda ja oma võimalikke valijaid nad ei unusta. Nii võib juhtuda, et uuest eelarvest leiame ka näiteks Isamaale olulise pensioni II samba riigipoolsete sissemaksete peatamise ja EKRE soovitud aktsiiside langetamised koos rahasüstiga põllumajandusse, kus valusam probleem on hoopis hooajatööliste nappus.

See tähendab, et paljudes küsimustes konsensust koalitsiooni ja opositsiooni vahel parlamendis ei tule. Aga ilmselt on tegemist kobareelnõuga, kuhu liimitakse kokku nii uus, miinusmärgiga eelarve, majanduse päästepakett kui mitmete seaduste muutmised. Nii saab koalitsioon panna Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ette lihtsa küsimuse – võtke või jätke. Ja järgmine sõnum on samuti lihtne – kui jätate, on teile ükskõik meie inimeste elud, sissetulekud ja majanduse päästmine.

Tõsine väljakutse valitsusele ja terav kahvel opositsioonile.

"Ka kriisi ajal ei saa riigikogu olla valitsuse kummitempel," hoiatas opositsiooniliider Kaja Kallas. Kui peaminister Ratas ütles korooniviiruse tõkestamisest rääkides, et praegu toimuv ei ole minu-kriis, vaid meie-kriis, meie ühine vastutus ja ühine kohustus, siis järgmise paari nädala jooksul näeme, kuivõrd see kehtib valitsuse ja opositsiooni puhul.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: