Pevkur: abipolitseinike õiguste suurendamine eeldab põhjalikumat väljaõpet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hanno Pevkur
Hanno Pevkur Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus läheb esmaspäeval esimesele lugemisele valitsuse kobareelnõu, millega muu hulgas tahetakse lihtsustada abipolitseinike ning kaitseliitlaste ja kaitseväelaste kaasamist eriolukorra meetmete tagamisse. Reformierakondlasest endise justiitsministri Hanno Pevkuri hinnangul pole kavandatavate lihtsustuste tegemine põhjendatud.

Seadusemuudatustega võimaldataks näiteks abipolitseinikuks saamise protsessi eriolukorra ajal kiirendada ning enam poleks vaja läbida sajatunnist koolitust kaheastmelise kohustusliku väljaõppe vahel.

Praegu saab abipolitseinikuks 40-tunnise koolituse järel ning kui abipolitseinik tahab iseseisvalt patrullida ja lisaõigusi, tuleb tal läbida veel 40 tundi teise astme koolitust. Selles osas midagi ei muutuks. Ent uue eelnõu järgi kaoks ära nõue, et kahe koolituse vahel tuleb koos pärispolitseinikuga vähemalt 100 tundi nö praktikat läbida.

Samuti antaks neile eriolukorraks senisest kandvam roll ning rohkem õigusi.

Paljusid eelnõu punkte küsitavaks pidav Pevkur ütles ERR-ile, et rohkemate õiguste andmine eeldab ka põhjalikumat väljaõpet ning alla sajatunnisest koolitusest ei piisa.

"Me peame seda vaatama ikkagi selle pilguga, et abipolitseinik mitte ainult ei täida ülesandeid politsei alluvuses, vaid teeb toiminguid riigi nimel. Kui talle juba politseivorm on selga antud, siis ega tavaline inimene ei tee väga palju vahet, kas tegemist on tavalise politseinikuga või abipolitseinikuga," rääkis Pevkur.

Ta tõi välja, et lisaõiguste nimekirjas on muu hulgas näiteks õigus autode sundpeatamiseks või andmebaasidesse ligipääs, aga ka need vajaksid eksministri sõnul põhjalikku väljaõpet. Politseinik omandab vastavad teadmised, samuti enesekaitse- ning erimeetmete kasutamise oskused poolteiseaastase õppe käigus.

"Nüüd kui me põhimõtteliselt vestluse pealt väga väikese ettevalmistusega hakkame inimestele andma erimeetmete kasutamise õigust juurde. Isegi eriolukorras olen ma selle suhtes suhteliselt skeptiline," märkis Pevkur.

"Kedagi ei saa panna eriolukorras tööle ametile, milleks ta ei ole saanud väljaõpet. Me ju ei kujuta ette seda, et eriolukorras hakkab kirurgilist operatsiooni läbi viima inimene, kes ei ole selleks väljaõpet saanud."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: