"Nagu Euroopa Keskpank rahapoliitika ja rahanduse sfääris, peavad liikmesriigid nüüd tõestama ühist otsustavuse ja uuenduslikkuse vaimu," kirjutasid Euroopa Komisjoni siseturu volinik Thierry Breton ja majandusvolinik Paolo Gentiloni päevalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ).

See võib võtta kuju Euroopa fondina, mille eesmärk on teha võimalikuks pikaajaliste võlakirjade emiteerimine, pakkusid Breton ja Gentiloni.

Olles piiratud kollektiivsele investeeringule tööstuse taaselustamiseks praeguse kriisi kontekstis, oleks võlakirjad tõend Euroopa Liidu riikide vankumatust solidaarsusest, ütlesid nad.

Lõuna-Euroopa riigid nagu Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania on proovinud veenda põhjariike nagu Saksamaa, Austria ja Holland nõustuma ühise võlaga, et leevendada viiruse majandusmõju.

Konservatiivsemad poliitikud Põhja-Euroopas pelgavad aga, et see võib lõpuks viia kogu riigivõla ühiseks muutumiseni ja teha nende maksumaksjad vastutavaks lõunariikide väidetava priiskamise eest.

Euroala 19 liikmesriigi rahandusministrid kohtuvad küsimuse arutamiseks teisipäeval.

Saksa rahandusminister Olaf Scholz käis reedel välja kolmeharulise skeemi, mis koosneks odavatest laenudest Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM), Euroopa Investeerimispanga (EIB) rahast ja blokiülesest töötuskindlustusest, mis peaks ühisvõla ebavajalikuks tegema.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas reedel kriisijärgset Marshalli plaani, mida rahastataks läbi EL-i olemasoleva eelarve.

Breton ja Gentiloni ütlesid vastusena Scholzi plaanile, et kriisiga toimetulemiseks vajab see ka neljandat finantsabi sammast.