Poeketi esindaja: kaupluses käiakse vähem, aga ostetakse korraga rohkem

Kriisi ajal on inimesed hakanud harvem poes käima, kuid ostavad selle võrra iga kord märksa rohkem. Samas on ka märgata, et ostetakse vähem valmistoitu ja rohkem liha, millest isa süüa valmistada või ka eneseravitooteid nagu sidrunid ja küüslauk.
"Tarbija käitumine on kuu ajaga väga palju muutunud. Kui märtsi alguses oli kaupluste külastamine väga tihe, siis tänaseks on külastussagedus kukkunud kordades, samas ostukorv tõusnud mitmekümne protsendi võrra. Ehk käiakse poes vähem, aga ostetakse korraga rohkem," rääkis Rimi ostujuht Margus Amor ERR-ile.
Tema sõnul on olukord aprillis võrreldes märtsiga normaliseerunud. "Kui märtsi alguses, ostlemise kõrghetkel, osteti ju põhimõtteliselt kõike, mis kätte sattus, siis nüüd on olukord normaliseerunud ja ostukorvid on läinud jällegi loogilisemaks - ostetakse eluks hädavajalikke asju," tõdes Amor.
Rimi ostujuht tunnistas samas ostetava kauba sortimendi muutumist. "Lihatoodete müük on kindlasti tõusnud. Üks põhjus on see, et hästi palju nii-öelda lahtise leti tooteid on tänaseks kas müügilt kõrvaldatud või piiratud, ma pean silmas kala, salateid - sellist valmistoitu, mida osteti endale kohe tarbimiseks kaasa. Kuna inimesed on rohkem kodus, siis ostetakse julgemalt kaasa suuremaid lihatükke, millest siis perele kodus maitsev õhtusöök valmistada," rääkis Amor.
Siiski ei saa veel öelda, et kätte oleks jõudnud aeg, kus nagu eelmise kriisi ajal hakati ostma rohkem odavamat kaupa, tõdes Amor. "Võib küll öelda, et kliendi ostukäitumine on muutunud, kuid põhjapidavaid järeldusi ostukorvi sisu kohta veel teha ei julge. Kõik rahavarud ja säästud ei ole ilmselt veel otsa lõppenud. Kui see olukord peaks pikenema, siis kindlasti sarnaneb ostukäitumine rohkem ka eelmise majanduskriisi käitumisega," tõdes ta.
Amor kinnitas, et toidukaupade kättesaadavusega suuri probleeme ei ole. "Märtsi alguses hüppasid müügid kahel nädala jooksul väga kõrgeks - 11. nädal oli läbi aegade suurim müüginädal ja siis jooksid riiulid mitmestki tootest tühjaks. Kuid see olukord taastus üsna kiiresti ja täna võib põhimõtteliselt öelda, et kaubad on kõik olemas," rääkis ta.
"Inimesed hoolitsevad oma tervise eest täna kindlasti rohkem kui kunagi varem - kõikvõimalikud eneseravitooted sidrun, küüslauk - nende nõudlus hästi kõrge ja seal on aeg-ajalt ka tühje riiuleid, aga ei saa otseselt öelda, et midagi oleks otsa otsa lõppenud, sest Euroopas on ikkagi piirid lahti ja kaubad liiguvad," tõdes ta.
Märtsi hinnakasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9 protsenti. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9 protsendi viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6 protsenti.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus. Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse.
Toimetaja: Mait Ots