Kas keegi oskab juba öelda, mis saab gümnaasiumi lõpueksamitest? Kui need koroonakriisi tõttu ära jäävad ja kõrgkoolid teevad sisseastumiseksamid millalgi hiljem suvel, siis mis saab neist praegustest koolilõpetajatest, kes sel ajal juba ajateenistuses sõduriks õpivad?

Üle Eesti on 16 lõpuklassi, kus abituriendid teatasid soovist üheskoos ajateenistusse minna. Kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid tunnistasid nad kõlbuliks ja koolilõpetajad teavad, et lähevadki juuli keskel ajateenistusse. Enne pidid nad tegema riigieksamid, lõpetama gümnaasiumi ja enamus neist tahtis astuda ka mõnda kõrgkooli.

Nüüd on see kõik küsimärgi all, nii nagu kõigil tänavustel abiturientidel, kellest 2000 ringis peaks minema juulikuus ajateenistusse.

Koolimajad on juba kolm nädalat suletud, õpilased kodudes distantsõppel, ei valitsus ega haridus- ja teadusministeerium pole veel otsustanud, millal võiks hakata koole kasvõi osaliselt avama ja mis saab gümnasistide riigieksamitest.

Näiteks Taani teatas plaanist avada järgmisel nädalal algkoolid, alustades järk-järgult koroonaviiruse levikuga seotud liikumispiirangute leevendamist.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin küll tunnistas, et ka tema majas on erinevaid stsenaariumi kaalutud, kuid ei hakanud veel ühtegi neist avalikkusega jagama.

"Sõltub viroloogide ja matemaatikute mudelitest, et millal on Eestis õige hakata piiranguid leevendama ja üks neist on distantsõppe lõpetamine," ütles Lippin teisipäeval pressikonverentsil ajakirjanikele, ent tunnistas, et kui koolid jäävad suletuks mai lõpuni, siis on riigieksamite tegemine keeruline.

Sama teemat – millal võiks koolid osaliselt avada – arutasid teisipäeval Jüri Ratase valitsuse ministrid. Kui esialgu kõlas laua ümber võimaliku tärminina 15. mai, siis tegelikult midagi ei otsustatud.

Ühelt poolt tundub 15. mai olevat liiga kaugel, et näiteks algklassid ja abituuriumid võiks normaalseks koolitööks ka varem lahti teha. Teisalt ahistab otsustamist hirm, et mis siis, kui see toob kaasa nakatumiste uue laine.

Neljapäeval tuleb valitsus koolide avamise teema juurde tagasi. Siis peaks hakkama hajuma udu ka küsimuselt, mis saab riigieksamitest – kas ja millal need tänavu toimuvad. Mõni end realistiks nimetav minister pole aga kindel, et ka neljapäeval otsuseni jõutakse.

Asekantsler Robert Lippin säilitab lootuse. "Püüame tulevikku optimistlikult vaadata, et distantsõpe lõpeb varem ja soovijad jõuavad riigieksamid ära teha," kinnitas ta.

Ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid on valmis tegema erakorralisi muudatusi oma sisemistes reeglites, lubas kõrgkoolide esmaspäevane ühispöördumine, millele kirjutasid alla avalik-õiguslike ülikoolide nimel rektorite nõukogu esimees Mait Klaassen, EBS-i rektor Arno Almann ja rakenduskõrgkoolide nimel rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimees Ülle Ernits.

"Kõrgkoolid on valmis tegema ka tinglikke vastuvõtuotsuseid olukorras, kus lõpudokumendid võivad viibida nii gümnaasiumi, bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe lõpetajatel. Tänase teadmise juures kavandavad ülikoolid vastuvõtuprotsessi korraldamist tavapärasel ajal ning viivad sisseastumiskonkursid läbi sõltumata riigieksamite toimumisest või mittetoimumisest," seisab kõrgkoolide ühispöördumises.

Samas ei oska nad veel öelda, mil määral toob praegune kriis kaasa muudatusi konkreetsete õppekavade vastuvõtutingimustes ning kas vastuvõtuotsuste tegemise aeg muutub.

Pole ka teada, et kui sel aastal peaksidki riigieksamid ära jääma, siis kas järgmisel või ülejärgmisel aastal tuleb tänavusel koolilõpetajal, kui ta tahab kõrgkooli minna, riigieksamid teha või ei.