Kadai: tsiviilkaitse vajab riigikaitse kõrval oma rida eelarves ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai tunnistab, et sellist kulgu ta viirusele Eestis oodata ei osanud, kuid leiab, et varasem tugevam reageerimine poleks ka olukorda muutnud.

Kadai rääkis ETV saates "RIngvaade", et keegi ei Euroopas ega kogu maailmas ei osanud haiguspuhangu sellist invasiooni ette näha.

"Pean ausalt ütlema, et sellist eskalatsiooni sündmustel ma ei osanud arvata. Oleme täna täiesti uues olukorras, mis on uus normaalsus," iseloomustas ta.

Kadai ütles, et Eesti strateegia on olnud algusest peale rahulikuks jääda, sest paanitsemine ei anna midagi juurde. Seetõttu polnuks abi olnud ka tugevate erimeetmete rakendamisest varem.

"Kui oleks juba jaanuaris võtnud mingeid meetmeid tarvitusele, mis sellest kasu oleks olnud?" küsis ta retooriliselt.

Kadai avaldas lootust, et globaliseerunud maailma valukohad kätte näidanud viiruspuhang ei eskaleeru kusagil julgeolekusündmuseks.

Tsiviilkaitsel puudub kindel rida eelarves

2018. aastal valminud riskihinnang peab pandeemiaohtu Eestis väga tõsiseks ja tõenäoliseks. Selleks olid tehtud ka ettepanekud tsiviilkaitsevarude sisseviimiseks ja täiendamiseks, kuid poliitikute laualt dokument edasi ei liikunud ja hinnatud rahavajadus koos ettevalmistustega kriisideks riigieelarvesse ei jõudnud.

Kadai kellegi peale näpuga näidata ei taha, vaid leiab, et probleem, miks valdkond alarahastatud ja tähelepanuta on, peitub meie ühiskonnas laiemalt.

"See "keegi" on tegelikult meie ühiskond tervikuna," nimetas ta "süüdlase". "Me keegi ei nõua ka seda väga palju. Riigikaitsel on oma koht eelarves, aga elanikkonna kaitsel ehk tsiviilkaitsel pole oma eelarvet. See on tõsine mõttekoht kogu ühiskonnale."

Ehkki tavaliselt avavad kriisid lõpuks ka rahakotirauad, pidas Kadai võimalikuks, et ühiskonna ärkamine selle kriisi valguses on vaid ajutine ning poliitikakujundajad ja otsustajad võivad unustada kiiresti, et valdkonna rahastamine vajab järjepidevust, mitte ühekordset tähelepanu. Selle vastu aitakski vaid ühiskondlik kokkulepe tsiviilkaitse eelarve proportsioonis.

Kadai ütles, et ehkki nüüd on maske, respiraatoreid jm isikukaitsevahendeid viimaks suurel hulgal kohale jõudnud, katab see tegelikult vaid esmase, kriitilise varu, mida jagub üheks-kaheks nädalaks. Tegelikult on vaja vahendeid pidevalt juurde tarnida.

"Tänane olukord on kindlasti parem kui kuu aega tagasi. Mingid tavapärased tarneahelad on juba avanenud ja usaldusväärsed partnerid pakuvad ka meile neid," lisas Kadai.

Ehitusmaskid viirust kinni ei pea

Kadai tunnistas ka, et kirurgimaskide pähe saabunud ehitusmaskid viiruse osakesi kinni ei pea. Need kaitsevad eeskätt teisi, aga mitte maskikandjat ennast.

"Selline kuldvõti mask ei ole. Mask on toetav meede. Panna kõiki panuseid maskile ei ole õige," rõhutas Kadai, lisades, et enese kaitsmine peab algama ikkagi hügieenist ja lähikontaktide vältimisest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: