Tallinn tegi riigile ettepanekud lisaeelarve raha jaotamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna linnavalitsuse hoone.
Tallinna linnavalitsuse hoone. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna linnavalitsus esitas valitsusele ettepanekud käesoleva aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu kohta.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tegi ettepaneku jaotada investeeringuteks mõeldud 70 miljonit eurot pigem kui tulubaasi täiendamise meede kohalike omavalitsuste objektidele, mis on kohaliku omavalitsuse 2020. aasta eelarves või oli kavas 2021. aastal.

Kõlvart täpsustas, et see puudutaks neid objekte, mille osas on planeering kehtestatud ja projekteerimine teostatud, kuid ehitushanget ei ole veel tehtud. Kõlvart kutsus üles mitte seadma ülempiiri maksimaalsele toetusele. Ühtlasi tegi ta ettepaneku määrata, mitu projekti omavalitsuse kohta võib esitada ning protsenti, mis ulatuses projekti kogumaksumusest võib katta riigi toetusmeetme vahenditest.

Kõlvart selgitas, et väheneva tulubaasi tingimustes on paljudel kohalikel omavalitsustel kavas koostada negatiivne lisaeelarve, et viia jooksvad kulud vastavusse vähenevate põhitegevuse tuludega, et täita seaduse nõue, mille kohaselt peab põhitegevuse tulem olema positiivne.

"Lisaks mõjutab vähenev tulubaas ka võlakoormust, kuna olemasolevate võlakohustuste osakaal põhitegevuse tuludesse suureneb ehk laenukoormus kasvab, ilma et laenu juurde võetaks. Paljudel kohalikel omavalitsustel oli kavas ka 2020. aastal võtta laenu investeeringuteks, kuid osaliselt katta investeeringuid ka tulude arvelt. Sellistes tingimustes kaaluvad paljud omavalitsused ka investeerimistegevuse eelarves objektide vähendamist, mistõttu saaks riigilt saadava investeeringute toetuse abil ellu viia kohaliku omavalitsuse enda tulude arvelt 2020. aastaks kavandatud investeeringud," kirjutas Kõlvart.

Tallinna linnapea rõhutas, et oluline on ka mõista, et nii lammutuse puhul kui ka energiatõhususe projektide puhul peab eelnevalt olema vastavalt lammutusprojekt, energiaaudit ja rekonstrueerimise projekt, seega, kui ootus on, et esitatakse taotlused uute objektide kohta, siis on nende realiseerimiseni kuluv ettevalmistusperiood arvestatavalt pikk ja reaalsete hangeteni kiiresti ei jõuta.

Seega oluline on kohaliku omavalitsuse võimekus projekte kiiresti koostada ja menetleda ning hankeid korrektselt korraldada, mida praegust olukorda arvestades võib olla raske saavutada. "Seetõttu on lihtsamini realiseeritavad juba ettevalmistusprotsessi läbinud projektid, mille osas aga ei ole veel hankesse jõutud," märkis Kõlvart.

Kohalike teede hoiu 30 miljoni euro suuruse toetuse osas nõustub Kõlvart jaotusega samadel alustel nagu kohalike teede toetuste puhul.

Tulubaasi stabiliseerimiseks mõeldud 30 miljoni euro suuruse toetusfondiga soovib Kõlvart tagada kohalike omavalitsuste tulubaasi vähenemise hüvitamisel kohalikele omavalitsustele tulumaksutulu ja tasandusfondi vahendite säilimise vähemalt 2019. aasta tegeliku täitmise tasemel.

"Eelkõige on suurema löögi all suure teenusmajanduse osakaalu ja turismisektoriga linnad. Selles osas on vajalik ära oodata kuue kuu tulemused ja pärast seda teha otsus, mis võiks olla potentsiaalne aastane tulubaasi vähenemine ja mis ulatuses tulubaasi langust hüvitatakse. Tegelikkus saab selgeks alles suvel-sügisel, sest suuremad koondamised ettevõtetes on alles ees ning hetkel leevendab ajutiselt olukorda töötukassa meede," selgitas Kõlvart.

Kõlvart tegi ka ettepaneku jätta tulude stabiliseerimise meetme jaotamine kogusummas 30 miljonit eurot teise poolaastasse. Ta tõi põhjenduseks, et alles juunis-juulis on võimalik teha tegelikke kokkuvõtteid kohalike omavalitsuste saamata jäävatest tuludest, tulubaasi langusest ja eriolukorrast tulenevatest täiendavatest tegelikest kuludest.

Kõlvart märkis veel, et arvestades, et suurem osa asutustest on suletud, kuid töötasud säilitatakse kolmeks kuuks, on oluline tagada saamata jäävate tulude hüvitamine vähemalt perioodil märts-mai 2020.

Kuna kõik asutused peavad olema sisuliselt suletud, siis jääb suure omatulude osakaaluga asutustel saamata olulises ulatuses omatulusid. Samal ajal on kohustus säilitada kõikide töötajate töötasu kolm kuud. Linna asutuste kuludest moodustavad suurema osa ehk 80–87 protsenti aga just tööjõukulud. "Seega ei ole võimalik saamata jäävate tulude katteks arvestada n-ö võimalikku hoonete kinni olekust tingitud majanduskulude säästu," nentis Kõlvart.

Kommunaalkulud moodustavad asutuste eelarvest vaid ca 11–13 protsenti. Linna asutustel on omatulude osakaal kogurahastusest erineval tasemel, mistõttu on need, kellel omatulud üle 30 protsendi, ka suurema löögi all ja ei ole suutelised saamata jäävaid tulusid kulude kokkuhoiu arvelt katma.

Saamata jäävad kulud perioodil märts-mai 2020 on kokku ca 10,8 miljonit eurot.

Ülevaade teadaolevatest saamata jäävatest tuludest 8. aprilli seisuga

Lasteaia kohatasu, sh ka eralasteaedade vanemate toetus ja lapsehoiuteenuse täiendav hüvitis perioodil märts-mai – saamata jääv tulu on 3,8 mln eurot (s.o vanema osa lapse kohta kuus 71,25 eurot, ca 21 000 last) ja lisakulu on 296 000 eurot (s.o eralasteaedade vanemate toetus, 800 last ja lapsehoiuteenuse täiendav hüvitis, 850 last).

Huvikoolide ja asutuste huviringide tasu perioodil märts-mai (juhul kui ei jätkatud veebikoolitustega) – saamata jääv tulu huvikoolides on 850 000 eurot ning koolide huviringidest ja ruumide kasutusse andmisest saamata jääv tulu on 1,2 mln eurot.

Saamata jääv parkimistasu perioodil märts-mai on 1,1 mln eurot ning seejuures prognoosime, et parkimistasu võib jääda aprilli tasemele ka suvekuudel ja aasta arvestuses võib alatäitmiseks kujuneda ca 2,4 mln eurot.

Saamata jääv bussipiletite müügitulu perioodil märts-mai on 1,2 mln eurot.

Saamata jääv reklaamimaks perioodil märts-mai on 550 000 eurot.

Saamata jäävad kultuuriasutuste piletitulud jm tulud (muuseumid, teater, loomaaed, botaanikaaed jt) perioodil märts-mai 2020 on 980 000 eurot.

Saamata jäävad spordiasutuste tulud perioodil märts-mai on 900 000 eurot.

Järgmine Kõlvarti tehtud ettepanek näeb ette kohalikele omavalitsustele kriisi reguleerimise, leevendamise ja sellest väljumise eesmärgil tehtud lisakulutuste hüvitamist kulupõhiselt või kõigile kohalikele omavalitsustele konkreetne protsent tõendatud lisakuludest.

8. aprilli seisuga oli Tallinna linna asutustel koroonaviiruse tõkestamisega seotud täiendavaid kulusid kokku juba 725 609 eurot. Perioodi märts-mai 2020 tegelikud kulud selguvad lõplikult juunis 2020. Sinna käib näiteks eakatele toidupakkide komplekteerimine ja kohaleviimine, isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite soetamine, hooldekodudes, kodutute öömajades ja varjupaikades karantiinist tingitud täiendavate kulude hüvitamine, sh täiendava tööjõu kulu, lisaks varjupaikades toitlustamine jms.

Veel üks ettepanek näeb ette võimalusena kaaluda proportsiooni muutmist investeeringutoetuse ja tulubaasi stabiliseerimise meetme vahel.

Kõlvart viitas, et arvestada tuleks ka võimalusega, et riigil tuleb teisel poolaastal koostada täiendav lisaeelarve, sest 30 miljonit eurot ei ole suure tõenäosusega piisav kohalike omavalitsuste saamata jäävate omatulude, tulubaasi languse ja täiendavate kriisiga seotud kulude katmiseks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: