Piirangute leevendamine algab plaanilisest ravist, suurüritused jäävad viimaste sekka
Kui praegu kehtib riigis eriolukord 1. maini, siis tegelikult võivad erimeetmed ka pikeneda. Kui esialgu soovitakse leevendustest rääkides taastada haiglates plaaniline ravi ja õppetöö koolides, siis rahvarohkete ürituste lubamine lükkub tõenäoliselt kaugemasse tulevikku.
Alates 12. märtsist ehk eriolukorra väljakuulutamisest on kinod suletud. Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm nentis, et kuu aega on nende teenistus olnud ümmargune null, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie ootused on selles mõttes lootusrikkad, et meie oleme valmis avama kohe, kui selleks luba antakse. Loodetavasti see on pigem varem kui hiljem," sõnas Ärm.
Kinode kõrval pole praegu võimalik oma tegevust planeerida ühelgi rahvarohke ürituse korraldajal, olgu selleks teatrid, kontsertide, konverentside või spordiürituste korraldajad.
Kui esialgu võis arvestada, et eriolukord kehtib 1. maini, siis praegu selget tärminit ei paista. Näiteks rahandusminister Martin Helme ütles pühapäeval, et 30. aprilliga eriseisukorda ei lõpetata ja praeguseid meetmeid peab hoidma.
Kultuuriminister Tõnis Lukas loodab, et suvel saab siiski vabaõhuüritusi korraldada.
"Juhul kui tervishoiuolukord paraneb, siis lihtsalt kiusu pärast neid ära jätta ju ei ole mõtet. /.../ Kui tervishoiuolukord ei parane, siis tuleb üritused ära jätta, aga praegu ma olen optimistlik, et suve lõpu osas lahtises vabas õhus kultuurisündmusi korraldada saab," kommenteeris Lukas.
Valitsust viiruse asjus nõustava teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar tõdeb, et suvistel vabaõhuüritustel on võrreldes kinnise ruumi üritustega suurem potentsiaal, kuid midagi selget praegu lubada ei saa. Kui rääkida piirangute leevendamisest, siis tema sõnul tuleks alustada kõige tähtsamast, näiteks plaanilise ravi taastamisest.
"Mul on kahju öelda, et need massiüritused või massikultuuriüritused on tõenäoliselt kõige viimased selle lehe peal, aga me ei tea, kuna need viimased tulevad. Ma pessimismi ei tahaks külvata, aga ilmselt ikka alustada sealt, mis on inimestele elamiseks kõige vajalikum," sõnas Lutsar.
Ka Peaminister Jüri Ratas ütles, et piirangute leevendamist peaks alustama plaanilise ravi taastamisest ja koolide taasavamisest. Ratas kinnitas soovi lõpetada eriolukord nii ruttu kui võimalik, kuid eelkõige sõltub see tema sõnul haiguse levikust.
"Täna öelda välja, millal see lõppeb, on väga keeruline. Otsus on see, et hetkeseisuga ta lõppeb 1. mail, kui valitsus ei otsusta teisiti. Minu plaan on tulla selle juurde tagasi koostöös arstide, teadlastega, viroloogidega aprillikuu lõpus," rääkis Ratas.
Täpsemalt lubas Ratas teemat arutama hakata nädala pärast.
Toimetaja: Merili Nael