"Välisilm" uuris, kuidas saadakse sanktsioonidega hakkama Krimmis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/TASS/Sergei Malgavko

Äsja käis Moskva välja idee, et pandeemia leviku leevendamiseks tuleks tühistada kõik Venemaa vastased sanktsioonid. Aga kuidas Krimmis hakkama saadakse, kui lääneriigid on kehtestanud Krimmi annekteerimise pärast Venemaale sanktsioonid?

Esmapilgul ei saa öelda, et Krimmi elanikud sanktsioonide pärast eriti kannataksid. Krimmi ettevõtja Ruslan Grišatotškin ütles, et sanktsioone tuntakse ainult selles mõttes, et ei saa Vene passidega minna Venemaa lennujaamade kaudu otse Euroopa Liidu riikidesse.

Krimmi võimude peamine eesmärk on leida investeerijaid. Krimmis toimub Jalta rahvusvaheline majandusfoorum. Igal aastal tuleb sinna järjest rohkem ja rohkem välismaalasi, rääkis Jalta linnavalitsuse ametnik Gennadi Kulikov. "Me ei tea, kuidas leiavad nad võimalusi tulla oma projektidega Krimmi. Sest kõigile on näha – siin on, kuhu investeerida," ütles Kulikov.

Ukraina ajakirjanik, raamatu "Kaotatud saar" autor Natalja Gumenjuk selgitas, kuidas sanktsioonidest mööda hiilitakse.

"Vene seadusandlus nõuab Lääne firmadelt registreerimist kogu Venemaa territooriumil. Sellega nad loobuksid sanktsioonide jälgimisest ja saaksid ka Krimmis töötada. Vene võimud kirjutavad lepingutesse selliseid tingimusi selleks, et kui on soov saada juurdepääsu kogu Venemaa turule, siis peavad need firmad töötama ka Krimmis. Nii et sanktsioonidest hiilitakse mööda," rääkis ta.

Kui Moskva on valmis Lääne firmasid aitama, et need saaksid sanktsioonidest mööda hiilides Krimmis töötada, siis Krimmi ärimehed peavad ise sanktsiooniprobleemiga tegelema.

Ettevõtja Ibrahim Širin ütles, et eriti raske on neil, kes ajavad äri teiste riikidega. "See on väga keeruline. Tuleb minna mandrile, teha pangakaardid, leppida kokku pankadega, et paika panna kõik protsessid, sest kõik kardavad Krimmi. Samas Venemaa pangad ehk need, mis asuvad Venemaal, ei ole Krimmi tunnistanud. Ma ei ütle, et nad on meie vaenlased. Ma ütlen, et nad kardavad sanktsioone," rääkis Širin.

Sanktsioonide kõrval on kohalikul majandusel veel üks probleem Vene seadused.

"Seadusandlus Vene Föderatsioonis erineb Ukraina omast. Praegu tekivad riigi ja kohalike võimude esindajatel küsimused omanikele: kuidas te saite selle omandi Ukraina ajal?" rääkis Ruslan Grišatotškin.

Sevastoopolis Musta mere laevastiku peabaasis viis taoline lähenemine selleni, et linn võttis ärimeestelt ära maad ja hooned ning andis need sõjaväelastele.

"Kaitseministeerium annab ettevõtetele üürile ladusid, kauplusi ja kaubanduskeskuseid. Mulle tundub see imelik, sest see pole sihipärane kasutamine. Need varad anti strateegilise kaitse vajaduse täitmiseks. Kuid sõjaväelased kasutavad neid kommertslikel eesmärkidel. Samamoodi võib nii teha ka linn, andes varasid üürile ja saades raha linna eelarvesse," rääkis Sevastoopoli investeerimisfirma jurist Aleksandr Sorokopud.

Üks Krimmi majanduse peamistest harudest on turism. Välisturistid siin sanktsioonide tõttu eriti ei käi. Raha toovad peamiselt Vene ja Ukraina turistid.

Gennadi Kulikovi sõnul Ukraina turistidele Krimmis meeldib. "Vaatamata raskustele, millest tuleb üle saada nende piirivalvurite ja tolliametnike süü tõttu ja sellele, et ei ole otseronge, Ukraina turistid ikka käivad. Neile meeldib Krimm. Sellest võib aru saada, kui jalutada tänavatel ja vaadata, kui palju on Ukraina numbrimärkidega autosid," lausus ta.

Venemaa algatas kuus aastat aastat tagasi Krimmi ja Sevostoopoli arendamise programmi. See näeb ette ligi ühe triljoni rubla ehk 12 miljardi euro suurust investeeringut poolsaare majandusse. Ligi veerand sellest läks Kertši väina silla ehitusse. Sillaga kadus ka vajadus Ukraina transiidi järele.

Kulikovi sõnul on pärast silla avamist uristide vool kasvanud mitu korda. "Eelmisel kõrghooajal oli 6 miljonit inimest," märkis ta.

Silla avamine tähendas Kertši linna praamisadama sulgemist ja mitmesaja töökoha kaotamist. Kertši linnavolikogu saadik Dmitri Andropulo süüdistab selles sanktsioone.

"See kõik on "tänu" sanktsioonidele, mis kehtestati Krimmi vastu. Kui neid probleeme ei oleks, saaks praamisadam olla üks osa kaubasadamast ja saaks areneda. Sellest võiks saada konteinersadam," rääkis ta.

Aga nagu tüüpiliselt, eelistasid võimuesindajad kaamera ees Ukraina ajastut sõimata ja praegust vene aega kiita.

"Viimasel 25 aastal, Ukraina ajal, on siin kõik läinud allamäge ja ainult allamäge. Siin ei arenenud midagi, sellepärast praegu ehitatakse Krimmi uuesti üles," rääkis Kulikov.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: