"Paindumatud sanktsioonid muudavad vähem tõenäoliselt nende sihtmärgi käitumist," ütles Rahvusvahelise kriisigrupi (ICG) Euroopa ja Kesk-Aasia programmi direktor Olga Oliker portaalile Euractiv.com. "Seepärast kutsume me üles kaaluma lähenemist, mis lubaks mõnede sanktsioonide kaotamist vastutasuks edasiliikumise eest koos selge klausliga taastada sanktsioonid, kui progress tagasi pööratakse," lisas ta.

"See ei tähendaks sanktsioonide kaotamist enne edasiminekut konflikti lahendamisel. See peab olema vorst-vorsti-vastu põhimõte ja progress (konflikti lahendamisel - ERR) peab tulema esimesena," rõhutas Oliker. Samuti ei tohiks toimuda kõigi sanktsioonide eemaldamist vähese progressi eest, leidis ta.

Seni on Euroopa Liidu seisukoht olnud, et Ida-Ukrainas vallandatud konflikti tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonid saab tühistada ainult pärast 2015. aastal sõlmitud Minski rahulepete täielikku täitmist.

"Moskvas leitakse, et nemad peavad Minski lepped täies mahus täitma, osa sellest sõltub aga ka Ukrainast. Seepärast on Venemaa seisukoht, et sanktsioone ei tühistata iialgi," ütles Oliker.

ICG raporti kohaselt võiks Moskvale pakkuda selle eest, et survestaks Ida-Ukraina separatiste vaherahu täitma või vaatlejaid sisse lubama, ligipääsu kapitaliturgudele või piiratud tehnoloogiaimporti naftasektorile. See oleks Venemaale stiimuliks ja usaldusväärseks signaaliks, et sanktsioond siiski võidakse maha võtta.

Euroopa Liit on Venemaa suhtes kehtestanud Ida-Ukraina konflikti ja Krimmi annekteerimise eest erinevaid sanktsioonide komplekte, mille pikendamist poole aasta kaupa on liikmesriigid seni ühehäälselt toetanud.

Kriitikud kardavad, et kui sanktsioonid tühistatakse, ei suuda Euroopa Liidu riigid leida enam uuesti üksmeelt nende taaskehtestamiseks.

Kiiev soovib ühe peamise tülipunktina saada enne valimiste korraldamist Ida-Ukraina aladel oma kontrolli alla separatistide käes olevate regioonide ja Venemaa vahelist piiri, Venemaa soovib aga enne seda valimiste läbiviimist.

Ukraina ja Vene-meelsete separatistide vahelistes lahingutes on hukkunud üle 13 000 inimese.

Parempoolsete vaadetega analüütikud ja ühendused on süüdistanud Rahvusvahelist kriisigruppi vasakpoolsuses ning liigses liberaalsuses, kirjutab Wikipedia.