Digiloos endale haiguslehe avamise võimalust on kasutanud üle 12 000 inimese ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haiguslehe taotlemine digilugu.ee's.
Haiguslehe taotlemine digilugu.ee's. Autor/allikas: ERR

Eriolukorra tõttu saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad inimesed selle alates möödunud nädala esmaspäevast endale ise patsiendiportaalis digilugu.ee avada ja praeguseks on võimalust kasutanud üle 12 000 inimese. Kui suur on sellest tingitud lisakulu haigekassale, pole aga täpselt teada, sest paljud töövõimetuslehed ei ole veel lõppenud.

Töövõimetuslehe saab avada portaalis digilugu.ee ning lisaks haigestumisele või haige põetamisele saab haiguslehe võtta ka juhul, kui inimene on kokku puutunud koroonaviirusehaigega.

Kui see võimalus eelmise nädala esmaspäeval tekkis, kasutas seda esimese päevaga ligi 5000 inimest. Nüüdseks on hoog raugenud, näiteks teisipäeval avati 1359 haigus- ja 300 hoolduslehte.

"Lehtede arvu kasv on praegu pidurdunud, aga vara veel öelda, kõik võib sellises olukorras muutuda," ütles haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juht Evelin Trink ERR-ile.

Ta märkis, et z-diagnoosiga ehk nakkushaigusega kokku puutumise tõttu avatud töövõimetuslehtede puhul, kus inimene on end ise digilukku kirja pannud, ei ole neil veel tegelikku diagnoosi, sest pärast ise haiguslehe avamist võtab ühendust arst, kes teeb kindlaks, mis patsiendil täpselt viga on.

"Oleme arstidega kokku leppinud, et nad ligi nädala jooksul helistavad inimesele ja lepivad kokku kas visiidi, uuringu või teevad lihtsalt kindlaks, kas haigusleht on põhjendatud," rääkis Trink.

Teisipäevahommikuse seisuga olid inimesed endale digitaalselt avanud 9100 haiguslehte. Hoolduslehti oli samaks ajaks avatud 3000, kuid Tringi sõnul ei lisandu uusi avamisi enam kindlasti sellises tempos. Näha on rahunemist ja hoolduslehtede osa langeb.

Ta lisas, et ehkki märts ongi tavaliselt haigestumiste aeg, siis näitab töövõimetuslehtede hulk, et tänavu on koroonaviiruse ohu tõttu haiguslehtede arv suurem ning kasv on eelkõige seotud just seoses võimalusega digiloos ise haigusleht avada ning teha seda ka seoses kokkupuutega nakkushaigega.

Kui eelmisel aastal anti 1. kuni 16. märtsini välja ligi 30 000 haigus- ja hoolduslehte, siis tänavu samas ajavahemikus oli see arv tunduvalt suurem - ligi 49 000. Seejuures on sellest statistikast välja jäetud tööõnnetustega seotud lehed ja rasedate kergemale tööle üleviimised.

Pole aga selge, kui palju haigekassal suurenenud töövõimetuslehtede arvu tõttu lisaraha kulub.

"Kuna paljud lehed kestavad veel, sõltub rahastus nende pikkusest," tõdes Trink. "Hetkel näeme, et raha kulub lehtede hüvitamiseks poole võrra rohkem kui tavalisel ajal. Aga teeme põhjalikumad kokkuvõtteid mõne aja pärast."

Esimene koroonaviiruse nakatunu tuvastati Eestis 26. veebruaril ning järgmisel päeval moodustas valitsus viiruse leviku tõkestamiseks töörühma. 25. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 404 inimesel.

Haigekassa on lubanud, et koroonaviiruse kahtluse korral rahastavad nad ka ravikindlustamata inimeste viirusega seotud kulud.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: