Koroonaviiruse testimine jätkub kaheksas linnas
Lähipäevil käivitatakse kaheksas linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine, mille vastus antakse ühe tööpäeva jooksul.
Testimiskeskused hakkavad tööle Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis. Lisaks luuakse kodus käivad testimisbgiraadid liikumisvõimetutele jm näidustatud inimeste kodustestimiseks, näiteks ka Paides.
Testimisi korraldab Medicum koostöös nendes linnades tegutsevate eratervishoiuasutuste ja regionaalsete haiglatega. Testide transpordi ja laboratoorse diagnoosimise teostab meditsiinilabor Synlab.
Esimesena käivitub neljapäeva õhtust Tallinna testimispunkt.
Reedel avatakse teine punkt Tallinnas ja testimispunkt Kohtla-Järvel ning Kuressaares. Esimesed testimispäevad on Tartus, Viljandis ja Pärnus, kus algab täies mahus testimine laupäeval.
Testimiseks on aga vajalik perearsti saatekiri, ilma selleta proovi anda ei saa.
Koroonaviiruse kahtluse korral tuleks helistada perearstile, kes otsustab, kas patsiendil on näidustus testi saada. Eesmärk ei ole kõiki viiruskahtlusega patsiente testida, vaid testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.
Perearstide seltsi teatel ei ole viirusetest näidustatud tervetele, sümptomiteta inimestele, ka juhul, kui neil on olnud kokkupuudet diagnoositud koroonaviirusesse nakatunutega.
Test on näidustatud üksnes juhul, kui inimene on ägedalt väljenduvate koroonviirusele iseloomulike sümptomitega, nagu palavik, kuiv köha, hingamisraskused ning tal on kas vanust üle 80; kannatab mõne tõsise kroonilise haiguse all (vanusest sõltumata); elab või töötab hooldekodus; töötab meditsiinisfääris (haiglad, kiirabi, apteek, hooldajad); on seaduse mõttes elutähtsa teenuse osutaja (PPA, päästeameti, kaitseliidu, kaitseväe, maksu- ja tolliameti töötaja). Elutähtsate teenuste osutajate puhul ei pea pöörduma perearstile, vaid tööandja võib haiguskahtlusega töötaja otse testimisele suunata.
Kordusteste ei tehta enam mitte kellelegi. Inimene loetakse terveks, kui tema sümptomite algusest on möödas vähemalt 14 päeva; tal ei ole 48 tunni vältel esinenud palavikku; tal ei ole 24 tunni vältel esinenud muid sümptomeid.
Lõpliku otsuse teeb perearst, kes väljastab vajadusel saatekirja. Edasi võtab inimesega ühendust juba kõnekeskus, et testitegemise aeg ja koht individuaalselt kokku leppida. Vajadusel sõidetakse ka patsiendi koju, kui ta on näiteks liikumispuudega või raskemalt haigestunud. Oluline on vältida haigestunu ühistranspordiga liikumist. Perearstikeskustes ei tehta ühtki proovi, testimised toimuvad üksnes testimiskeskuses.
Testimine uue korra alusel muutub tehniliselt võimalikuks alates reedest, seni on katsetamisel digilahendus.
Kiirabisse ehk numbril 112 on põhjust helistada ainult väga raske üldseisundi korral (tugevad hingamisraskused, kõrge palavik), sel juhul sõidab proovi võtma kiirabi.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo selgitas, et haiguseleviku algfaasis oli taktikaliselt oluline tuvastada iga üksikjuhtum, mistap tegeles sellega kiirabi. Praegu aga ei ole mõistlik kiirabi sellega enam koormata ja jätta nende pärusmaaks üksnes välitmatu abi osutamine.
"Kõigil ei ole hädavajalik end testida," rõhutas Jürilo ja tuletas meelde, et haigusnähtudega on igal juhul vaja jääda koju, sõltumata haigusest.
Synlabil on võimekus teha 500-600 uuringut päevas, nädala lõpuks kasvab võimekus tuhande proovini.
"Kõikidele, kes on testitud, kõigepelt lähevad tulemused digilukku. Neid, kes digilugu ei oska kasutada või ei ole enne kasutanud, neist tulemustest teavitatakse kõiki testituid," rääkis Synlabi Põhja-Euroopa regiooni juht Rainar Aamisepp.
"Paljudele pole testi vaja, sest see ei muuda haiguse kulgu, see ei paranda inimese tervist," põhjendas Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Argo Lätt, miks kõiki viirusekahtlusega inimesi testida pole mõtet.
Viimsi vallal oli plaan anda testimise võimalus oma valla inimestele hoolimata sellest, kas neil on perearsti saatekiri või ei ole.
"Reedest on Viimsi vald liitunud üleriikliku testimissüsteemiga ja ka Viimsi elanikud hakkavad sõitma Tallinna dive-in punktidesse. Neile, kellel puudub selleks võimalus, minnakse koju seda testi tegema," sõnas testimisteenuse projekti juht, Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik.
80-90 protsendil patsientidest möödub koroonaviirus kergete sümptomitega, mis mööduvad ajapikku ise.
Toimetaja: Merilin Pärli