Tart ülikooli viroloogia professor Andres Merits ütles, et Covid-19 viirusest ei tea me ei täna ega tõenäoliselt ka kahe aasta pärast piisavalt palju, et sellele "kõvasti pihta panna".

"Ootame suve ära. Praegu suurim teadmatu faktor on suvise aja mõju. See võib olla positiivne, see tõenäoliselt ei ole negatiivne, aga selle suurust ei oska hetkel veel keegi hinnata. Üks kõige suurem faktor on meil (praegu) numbrite rearst puudu," rääkis Merits, ning lisas, et mida iganes me ei teeks, jääme me viirusele eksponeerituks väga pikaks ajaks.

Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ütles, et viiruse leviku piiramisel ei saa Eesti eeskuju võtta Hiinast, sest sealsed viiruse leviku graafikukõverad on sellised, mida keegi ei suuda reprodutseerida. "Kehtestati karantiin ja juba järgmisel päeval hakkasid haigusjuhud langema. Seal on palju küsitavusi. Ma tahan, et nad vastaksid küsimusele, kui palju neil oli nakatunuid. Praegu oli 80 000, aga kui palju tegelikult, seda me ei tea," rääkis ta.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et piirangute leevendamise mõõdikud on samad kõikjal Euroopas: haigestunute arv, haigete arv haiglates ning seirevõimekus. Kui tekib pikem vindumine ehk nakatunute ja haiglaravil olevate inimeste arv jääb umbes samaks, tuleb Aasa sõnul otsida alternatiive, kuidas majandus uuesti käima saada.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm märkis, et Eesti ei tohi kiirustada piirangute leevendamisega, pigem tuleks jälgida, kuidas teevad seda suurema ja tugevama majandusega riigid, nagu Taani ja Saksamaa, ning nende kogemustest õppida.

"Meil ei ole nii suurt kiiret, sest me peame elama tõenäoliselt selle viirusega aastaid koos. Esimene asi on see, et tuleb tegelda meetmetega, et me ei lõpetaks kõrgema tööpuuduse kasvuga kui Skandinaaviamaad. Me ebaõnnestusime 2008-2009, kus tööpuudus kasvas 15 protsenti. Meil läks aastaid aega, kui saime tööpuuduse kriisieelsele ajale tagasi. Tööpuudus saab olema mõõdupuu: kuidas toetused ettevõtjatele ja ettevõtjate reaktsioon suudab hoida tööpuudust seal, kus on Põhjamaades," rääkis Palm.

Palmi sõnul on eesmärgiks, et tööpuuduse kasvuga kriisi ei võimendataks. "On vaja, et siseturg toimiks. Kui hakkavad toimuma koondamised, siis meetmes on midagi viga. Riigi kõige olulisem meede ongi palgatoetus. Kui see toimib, siis see hoiab ära tarbimise liiga suure kukkumise. Teine on ettevõtete likviidsus(e tagamine). Kui palgatoetus ei toimi, siis tuleb ettevõtja kutsuda laua taha, et miks te koondate," ütles Palm.