Ka ringhäälingute liit küsib valitsuselt abi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Stuudiomikrofon.
Stuudiomikrofon. Autor/allikas: Arne Holm/ERR

Eesti Ringhäälingute Liit saatis valitsusele pöördumise, kus palub kaaluda võimalust toetada kriisiperioodil raadio- ja ringhäälinguorganisatsioone.

Liidu juhatuse esimees Toomas Vara selgitas, et COVID-19 viiruse levik ja sellega seoses välja kuulutatud eriolukord mõjutab väga otseselt Eestis tegutsevate eraraadiojaamade ja eratelekanalite tegutsemist. Eriti raskesse olukorda on tema sõnul sattunud raadiojaamad, kelle tulubaas sõltub 100 protsendi ulatuses reklaamiturust.

Vara märgib, et võrreldes 2019. aastaga kaotas raadioturg märtsis 220 000 eurot ja kaotab aprillis 620 000 eurot. Ehk ainult kriisi kahe esimese kuuga on eraraadiod kaotanud juba 840 000 eurot.

"Selle aasta 2. kvartalis kokku prognoosime eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kukkumist 55-60 protsenti ehk 1,75 miljonit eurot. Kokku on perioodil märts – juuni raadioreklaami turult kadunud hinnanguliselt 2,0 miljonit eurot."

Vara kirjutab, et eeldades, et valitsus peab erameedia ellujäämist ühiskonna normaalseks funktsioneerimiseks ja tasakaalustamiseks oluliseks, palub liit kaaluda võimalust Eestis tegutsevate raadio-ringhäälinguorganisatsioonide toetamiseks kriisiperioodil. Liit pakub omalt polt välja neli võimalust, kuidas erakordset riigiabi oleks võimalik sihtida.

(1) Autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele (Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing) makstavad tasud.

(2) Tehniliste ülekandekulude – liinid ja saatjad Eesti eri piirkondades – subsideerimine.  Eesti eraraadiojaamad kasutavad signaali kuulajani toimetamiseks erinevate teenusepakkujate teenust. Suurim teenusepakkuja turul on riigi osalusega AS Levira.

(3) Riigiametite teavituskampaaniate mahu oluline suurendamine. Eri ministeeriumitel/ametitel on (sõltumata koroonaviirusest) pidevalt käimas kümneid meediakampaaniaid. Kõiki selliseid kampaaniaid võiks senisest kordades rohkem suunata erakanalitesse. Sellisel kujul riigiabi täidab mitut erinevat eesmärki, sest lisaks erameedia toetamisele suudab riik oma sõnumeid väga jõuliselt oma kodanikeni viia.

(4) Tööjõumaksudest ja/või käibemaksu tasumisest ajutine vabastamine perioodil märts – juuni 2020.

Eesti Ringhäälingute Liit on valitsusväline mittetulundusühing, mis esindab raadio- ja televisiooniorganisatsioonide huve. Liidul on 11 liiget (kaks teleorganisatsiooni, üheksa raadioorganisatsiooni).

Kolmapäeval kirjutas ERR-i uudisteportaal, et Eesti Meediaetetvõtete Liit (varasem Eesti Ajalehtede Liit) saatis eriolukorra juhile, peaminister Jüri Ratasele kirja ettepanekuga, et riik võiks korraldada vähemalt aasta lõpuni laiaulatuslikud sotsiaalkampaaniad kõikides erameedia kanalites mahuga üks miljon eurot kuus.

"Teeme ettepaneku, et kampaaniate maht võiks olla üks miljon eurot kuus, aasta lõpuni seega kaheksa miljonit eurot," kirjutas EML-i juhatuse liige Viirmaa-Treifeldt.

Teise ettepanekuna tõi ta välja, et Euroopa Komisjon võib lähiajal seadustada võimaluse ja lubada liikmesriikidel viia kõigi meediatoodete käibemaks 0 protsendini.

"Palume kaaluda selle võimaluse rakendamist Eestis. See annaks meediaettevõtetele olulise rahalise leevenduse: meie prognooside kohaselt oleks see kokku 4,6 miljonit eurot aasta jooksul," märkis Viirmaa-Treifeldt.

Kultuuriminister Tõnis Lukas lubas kolmapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et ühel või teisel moel valitsus erameediat kriisi ajal kindlasti toetab.

Varasemalt esitas meedialit taotluse, et et riik kompenseeriks kuni juulikuu lõpuni ajakirjandusliku sisu tootmisega seotud töötajate palgakulud 40 protsendi ulatuses. Seda ettepanekut valitsus ei toetanud.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: