Ratas: koroonavõlakirjade asemel saab Itaaliat teisiti aidata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Stabiliseerimisreservi maht oli üle 411 miljoni euro.
Stabiliseerimisreservi maht oli üle 411 miljoni euro. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Peaminister Jüri Ratas ütles, et Eesti on sarnaselt Saksamaale ja Hollandile vastu Euroopa Liidu ühtsetele nn koroonavõlakirjadele ning leidis, et seda soovivate Itaalia ja Hispaania aitamiseks on palju teisi võimalusi.

Euroopa Liidus ei ole õnnestunud kokku leppida ühiste nn koroonavõlakirjade osas, mida innukalt toetavad üheksa riiki eesotsas Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaaga ning millele on vastu riikide rühm eesotsas Saksamaa, Hollandi ja Austriaga ning kuhu on end positsioneerinud ka Eesti. Saatejuht Arp Müller uuris peaminister Rataselt, miks Saksamaa ja Eesti on vastu Itaalia soovile, kel on ülisuur võlakoormus ja raske laenu saada, aga ühiste võlakirjadega oleks seda lihtsam saada, kuna tagatis oleks üldine.

"Koroonavõlakirjadele ollakse selle vastu sellepärast, et kui mõned riigid on käitunud teistmoodi oma riigi võlaga, siis öeldakse, et meie ei pea jagama kogu riigi võla suurust nende riikidega, kes on käitunud teistmoodi. Jah, Saksamaa on selle vastu, Holland on selle vastu. Eesti rahandusminister on käinud Euroopa Liidu asjade komisjonis ja minu meelest oli seal väga ühene hinnang, et Eesti ei toeta koroonavõlakirju," vastas Ratas.

Ta lisas, et koroonavõlakirjad on ainult üks meede ning lahendus on pigem see, et Itaaliale ja mõnele riigile veel tuleb anda kiiremat rahalist abi. 

"Kui me räägime koroonavõlakirjadest, siis see on ainult üks fiskaalne instrument. See, et Itaaliat aidata, ei ole üldse küsimus - loomulikult tuleb Itaaliat aidata. Hispaaniat tuleb ka aidata. Me plaanime Hispaaniat toetada maskidega. Aga me ei saa ka öelda, et selle epideemia keskmes on ainult Itaalia ja Hispaania. Vaadake, mis toimub suhteliselt väikese rahvaarvuga Belgias, kus surmajuhtumite arv läheneb juba 4000-le."

Ratas lisas, et kui koroonavõlakirjades ei saavutata üksmeelt, siis leitakse mingid teised lahendused.

"Euroopa Liit on juba võimaldanud maksimaalset paindlikkust Euroopa Liidu normide kohandamisel väga erinevates valdkondades nagu riigiabi, riigi rahandus- ja eelarvepoliitika. Me näeme, et Euroopa tegutseb. Kas Conte vetostab järgmise kohtumise otsuste vastuvõtmise? Ma olen kolm aastat näinud ülemkogusid, pigem on riigijuhid hoidunud vetostamisest ja selle nimel pingutavad kõik riigid."

Teisipäeva õhtul küsis Johannes Tralla ETV saates "Esimene stuudio" opositsioonilise Reformierakonna liidrilt Kaja Kallaselt, kas tema toetab koroonavõlakirju või mitte. Kallas vastas, et Eesti seisukohalt on oluline olla solidaarne teiste riikidega, kuid konkreetsest vastusest ta hoidus.

"Üksi asi, mida kriis meile on õpetanud - me oleme väga haavatavad, kui me oleme üksi. Viimase aastaga oleme me solvanud oma partnereid ja teinud käike, mis pole meie varasema poliitikaga Euroopa suunal kooskõlas olnud. Selle tõttu oleme me haavatavamad sel raskel ajal, kui kunagi varem. See on meile õppetund. Me peame olema teistega solidaarsed, kui me tahame, et meid aidataks.

Saatejuhi täpsustavale küsimusele, kas solidaarsuse jutt tähendab jah-i koroonavõlakirjadele, vastas Kallas, et koroonavõlakirjad on saates põgusaks lahkamiseks komplekssem teema.  

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: