"1400 maksepuhkust eriolukorra esimesel kuul näitab, et meie eraklientide finantstervis on seni veel olnud hea ja vajadus maksepuhkuste järele ei ole olnud massiline," kommenteeris SEB juhatuse liige Ainar Leppänen.

Maksepuhkus on ajutiste makseraskuste tekkimisel täiesti loomulik ja tavapärane asi, mille küsimist ei peaks kliendid kuidagi häbenema, lisas Leppänen.

Eluasemelaenu maksepuhkust väljastatakse tavaliselt kuueks kuuks ning seda on võimalik vajadusel pikendada kokku aastaks.

Laenu saamise tingimused võivad tulevikus karmistuda

Mitme suure kommertspanga jaepanganduse juhid on öelnud ERR-ile, et viimase kuu jooksul on eraklientide majanduslik käitumine muutunud alalhoidlikumaks.

"Toimunud on selge muutus klientide käitumises. Eraisikute puhul on nende laenunõudlus langenud umbes 50 protsenti madalamale kui enne kriisi oli. Võib-olla isegi veidi rohkem on ta langenud liisingutes. Seal ollakse veidi konservatiivsemad," rääkis Leppänen.

"Ja tundub nii, et hetkel on inimeste tähelepanu suunatud pigem kulude kokkuhoiule ja sellele, kuidas eriolukorrast ja kriisisist kõige paremini läbi tulla. Ja see on kahtlemata ka õige käitumine."

SEB pole laenu saamise tingimusi ümber vaadanud. See, milliseid tagatisi eraisik laenuks vajab, sõltub lisaks sissetulekule ka kinnisvaraturust.

Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla eraisikute laenutaotluste hulgas veel suurt langust ei tähenda.

"Inimesed on muutunud ratsionaalsemaks ja nad kaaluvad erinevaid ostuotsuseid kaks korda läbi. Laenutaotluste maht on stabiilne ta ei ole küll mingit ülesmäge-trendi näitamas," selgitas Ulla.

"Täna väljastame laenusid sarnaselt nagu eelnevatel perioodidel ja finantseerimise põhiprintsiipides me muudatusi teinud ei ole. Mida me siis teeme? Me pöörame kõrgendatud tähelepanu sissetuleku jätkusuutlikkusele. Võetav laen peab olema ka jõukohane."

LHV Panga jaepanganduse juht Kadri Kiisel tõi välja, et eraklientide konservatiivsus lõi selgemalt välja eriolukorra esimestel nädalatel. Praeguseks on turg veidi stabiliseerunud.

"Pigem isegi see langus on väiksem just väikelaenude puhul. Kuna seal on summad väiksemad ja oma olemuselt nad ka ju tarbimislaenud, siis paraku seal see efekt tuleb alati hiljem.

Antud olukorras tuleb rohkem aega panna lihtsalt uuesti nõustamisprotsessi. Et ikkagi paremini aru saada kliendi vajadustest, paremini aru saada sellest olukorrast," ütles Kiisel.