Olukord on halb, kuid mitte lootusetu ning koondamiseks pole veel enamasti läinud. Nõnda hindas valdav osa ettevõtjatest Äripäeva küsitluses koroonaviiruse mõju. On huvitav, et Eesti ettevõtjad olid kokkuvõttes optimistlikumad kui meie põhjanaabrid.

Äripäev tegi aprilli alguses 350 ettevõtja seas küsitluse, mis sarnanes Soome Kauppalehti küsitlusele. Üllatavalt selgus, et eestlased on võrreldes soomlastega vähem katastroofiusku. Kauppalehti küsitluses oli 36 protsenti vastanuist arvamusel, et olukord on katastroofiline. Eestis oli selliseid ettevõtjaid vaid kümnendik.

Väga mustades toonides näevad Eestis olukorda meelelahutus- ja iluteenuste, turismi, ürituste korraldamise ning hambaraviga tegelevad ettevõtted. See on ka arusaadav, sest nendes sektorites ärid lihtsalt seisavad ning suure tõenäosusega jäävad ka pärast eriolukorra lõppemist osade ettevõtete uksed jäädavalt suletuks.

Seni on palkade kärpimine olnud Eesti ettevõtjate seas märksa levinum kui koondamisotsuse tegemine. Koondamisteed on läinud iga seitsmes vastanuist, palku oli küsitluse tegemise ajaks kärpinud ligi 40 protsenti ettevõtjatest, kuid suurem osa palgakärbetest jäi alla 30 protsendi.

Ligi viiendik ettevõtjatest märkis, et mõlemad otsused võivad aga peagi ees oodata. Kõigi töötajate töökoormuse ehk töönädala pikkuse vähendamist kasutas abinõuna aga vähe ettevõtjaid.

Ettevõtjate kulude kärbete eesmärgid on erinevad. Osade jaoks on tegemist sundkäiguga, et vältida pankrotti, teised aga plaanivad kasutada turul tekkinud olukorda selleks, et olla valmis turuosa suurendamiseks ning konkurentide äride ülevõtmiseks või konkurentidest jääva tühimiku täitmiseks. Majanduskriis on soodne aeg turuosa suurendamiseks. Praeguses olukorras eraldatakse ettevõtluses terad sõkaldest.

Raskuste seljatamiseks on ettevõtjatel lihtne retsept. Kulusid tuleb kiiresti vähendada ning fookus tuleb seada põhiärile. Lisaks tuleb otsida ja üritada kasutada ära kriisist tekkida võivad võimalusi. Koolitajad või ürituste korraldajad peavad kiirelt tegema digipöörde ja mõtlema, kuidas oma tooteid pakkuda veebis, toidutootjad aga suurendavad lattu nende toodete tootmist, mis on pika säilivusajaga.

Üks kulurida, mida kriisiajal kiirelt kärpima minnakse, on turundus. Küsitluses osalenud ettevõtjate hinnangud turundustegevuste kärpimise kohta läksid lahku: osad vajutavad turundamisele pidurit, teised aga annavad hoopis gaasi juurde. Ka turunduskulude planeerimisel on tähtis, et ettevõtja teaks, kuidas ta kriisist väljub ning kuhu seatakse tulevikus oma äride fookus.

Küsitluses osalenud ettevõtjad märkisid, et see, kui valus ja sügav kriis tuleb, võiks saada selgemaks sügiseks. Kärpeplaanide ning investeerimisotsuste edasilükkamisi tehakse ka esialgu valdavalt sellest teadmisest lähtuvalt.

Viiendik ettevõtjatest vaatab praegu olukorrale peale lühiajaliselt ehk teeb otsused arvestusega, et need kehtivad kuni kolm kuud, viiendik arvestab otsuste langetamisel, et need kehtivad kolm kuni kuus kuud ja kümnendik peab otsuste tegemisel silmas seda, et need jäävad kehtima pikemaks ajaks.

Praeguses kriisis on oluline, et tulekahju kustutamisega paralleelselt hakatakse valmistuma juba uue hoone ehitamiseks. Kulude kärpimisega võidakse lõigata näppu, kui ei ole teada, milliseid muutusi äritegevuses võib praegune kriis põhjustada ning millele kavatseb ettevõte pärast kriisi oma fookuse seada.

Ettevõtjad ootavad valitsuselt eriolukorrast väljumise plaani, kuid ka iga ettevõtja peaks enda jaoks koostama majanduskriisist väljumise plaani. Eriti hea, kui seda plaani tehes arvestatakse erinevate stsenaariumitega, sest mitte keegi ei tea praegu kriisi kestvust ja sügavust.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.