USA-s kaubeldava toornafta WTI mailepingute hind on päeva jooksul langenud tasemele alla nulli dollari barrelist ehk negatiivseks.

Toornafta hind langes allapoole 1946. aastast püsinud madalpunkti, milleks oli 1,67 dollarit ehk jõudis meie eluea madalaimasse punkti.

Hind peatus lõpuks -37 dollaril barrelist. 

Londoni Põhjamere brendi hind langes samas vaid 9,0 protsenti, sulgudes tasemel 25,57 dollarit barreli eest.

Et turg on küllastunud ja majandus seiskunud, on ära kadunud ka nõudlus toodangu järele, mis on saatnud toornafta hinna börsil vabalangusesse.

Veel aasta alguses maksis toornafta barrel üle 60 dollari.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht selgitas ERR-ile pärast kella 20, et tegemist on WTI ehk USA-s kaubeldava toornafta maikuu lepingutega, mille lõppemistähtaeg on teisipäeval.

"Viimati oli toornafta hind nõnda madalal 1973. aasta detsembris ja siis ta maksis 4,31 dollarit. Tol hetkel toimus seilne huvitav asi, et Saudi Araabia kehtestas USA-le naftaembago, sest USA toetas Iisraeli võitluses Egiptusega. Selle peale tõusis toornafta hind 10 dollarile barrelist jaanuaris 1974. Nende ajalooliste sündmuste tulemusel moodustati rahvusvaheline energiaagentuur, põhipõhjus oli seesama naftaembargo, millega otsustati USA-le ja tema liitlastele naftat mitte anda. Selle tulemusel tekkis nafta puudujääk ja hind kerkis rohkem kui kaks korda. Kui peaks korduma midagi sellist, nagu juhtus 73. aastal naftaembargo ajal, siis oleme väga ajalooliste sündmuste keskel praegu. Taset, milleni nafta hind on langenud, ei ole me oma elu jooksul näinud," kommenteeris Vaht.

Vaid pool tundi hiljem ehk kella 21 ajaks oli ka 1973. aasta tase juba seljatatud ning ületas ka 1946. aastast püsinud taseme.

Negatiivne hind võimalik

Koroonakriisis on langenud nõudlus toornafta järele 30 miljonit barrelit ööpäevas ehk 30 protsenti senisest. Kümmekond päeva tagasi tegi OPEC+ küll tootmist vähendada ja kärpida 10 dollarit barrelist, kuid turuosalised ütlevad nende meetmete kohta "liiga vähe, liiga hilja".

"Loodeti, et USA ja Kanada ja Norra liituvad ka selle naftakärpega. Aga mingeid kohustusi ju ei võetud," kommenteeris Vaht. "Meil on kaks vastandlikku kriisi omavahel kokku saanud. Esmalt 30 protsenti tarbimise ärakukkumist, siis 10 protsenti tootmise kärpimist - on selge, et maikuu keskpaigaks on kõik maailma naftahoidlad triiki täis ja naftat pole kusagile enam panna. WTI maikuu toornafta lepingud on seetõttu nii madala hinnaga, et naftat pole enam kusagile panna ja seda antakse ära võimalikult odavalt."

Negatiivset hinda selgitas Vaht tootmise seiskamise kulukusega: "Minu spekulatsioon on, et odavam on naftat anda ära miinushinnaga, makstes sellele ise peale, kui oleksid tootmise seiskamise ja taaskäivitamisega seotud kulud."

Eesti regioonis hinnapidu ei ole

Kui USA nafta teeb hinnauperpalle, siis Brenti toornafta, millest kujuneb Eesti piirkonna hind, pole samasugust vabalangust ette võtnud.

Vaht lubas, et hinnalangus jõuab ka Eesti tanklatesse, diisli hind aga langeb Eestis 1. maist rohkemgi, sest siis alaneb aktsiis.

"Kindlasti Eestis need hinnad langevad, kannatust! Tuleb 1. mai, ja see diislikütuse hind langeb. Eestis võiks postihind minna sinna 1,05 peale. Kui viimaseid hindu veel aluseks võtta, siis näeme ühel hetkel ka hinda allpool üks euro liitrist," ütles Vaht.

Bensiini hinnaga aga nii hästi ei lähe, sest selle aktsiis ei lange. Praeguse naftahinna jätkudes näeb Eesti tarbija tanklas esialgu umbes ühesendist hinnalangust.