2018. aastal andis kirjastus Studium välja järjekordse õpiku sarjas "I Love English". Muuhulgas peavad üheksandikud õpiku abiga selgeks saama riikide nimed. Grupitöö on lihtne: "Vaata kaarti, nimeta riigi nimi ja räägi sellest riigist nii palju, kui suudad."

Kirjastuse direktor Aavo Kennik ütles, et ülesandeks sobilik kaart leiti vabavarana Wikimediast. "Tõenäoliselt ei osatud sellele niisugust poliitilist tähelepanu pöörata, et kas see on õige või vale," pakkus ta.

Õpikud rändasid enam kui 200 kooli Kihnust Narvani ja Tallinnast Värskani. Nende abil õpib inglise keelt rohkem kui 5000 õpilast. Kahe õppeaasta jooksul ei märganud keegi, et toosama poole lehekülje suurune kaart on poliitiliselt väga vale. Kuni läinud kolmapäeval pöördus kirjastuse ning haridus- ja teadusministeeriumi poole Eesti Ukrainlaste Kongress.

Kongressi juhatuse esinaine teatas, et "Eesti koolide õpilastele edastatakse väärinformatsiooni Ukraina kohta ja ignoreeritakse Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust."

Kuus aastat tagasi okupeeritud Krimm on kaarti peal kujutatud mitte Ukraina, vaid Venemaa osana. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Liina Põld ütles, et kirjastus peab vea parandama.

"Õpik peab vastama nii riiklikule õppekavale kui ka üldosa õpipädevuste saavutamisele. Seal hulgas on ka kõik, mis puudutab väärtusi, riigis aktsepteeritud poliitilist seisukohta meie naaberriikide või ka kogu väärtussüsteemi käsitluse kohta," lausus Põld.

Põld rõhutas, et Krimm on Ukraina osa. Aavo Kennik on täpselt sama meelt ja lubas, et õpikud tehakse korda. "Selle me peame garanteerima, maksku see meile, mis maksab," kinnitas ta.

Kui palju vea parandamine maksab, sõltub sellest, kuidas parandus tehakse. Kõige kallim oleks kõik 5000 õpikut välja vahetada, selleks kuluks Kenniku sõnul viiekohaline summa.

"See tuleks väga kallis, ja teine asi, ma ise olen küll veendunud, et see oleks küll väga ebaproportsionaalne reageerimine sellele," ütles Kennik.

Kõige tõenäolisem on, et kole kaart kleebitakse uue ja korrektse kaardiga üle. Päevapealt kirjastus seda teha ei saa, sest õpikud on koolides ja õpilaste käes. Aga Kennik kinnitas, et enne uut kooliaastat on töö tehtud.

Põld ütles, et haridus- ja teadusministeerium on kirjastustel varemgi käskinud õpikuid tagasi kutsuda, sest faktivigu meie õpikutes olla ei tohi. Vead lipsavad õpikutesse vaatamata üsna tihedale sõelale.

"Kirjastustel on kohustus oma välja antud õpikule tellida kaks retsensiooni. Üks retsensent peab olema vastava aineühenduse õpetaja vähemalt viieaastase tööstaažiga ja teine peab olema akadeemilise tausta ja teaduskraadiga valdkonna ekspert," lausus Põld.

Kusjuures retsensendid ei pea hindama ainult seda, kas inglise keele õpikuga saab üheksandikule inglise keelt õpetada, vaid ka seda, kuidas õpik üldpädevustele kaasa aitab.