"Pealtnägija": vandenõuteooriad ohustavad nii neisse uskujaid kui ülejäänud ühiskonda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: "Pealtnägija"

Kes on koroonaeitajad ja kas nende teooriates leidub ka grammike tõtt? Miks justkui arukad ja nimekad inimesed kahtlevad üldtunnustatud tõdedes? Selle nädala "Pealtnägija" seadis vastamisi ametlikud eksperdid ja koroonaskeptikud.

Üks Eesti alternatiivportaal kuulutas hiljuti välja kodanikuallumatuse, kutsudes üles inimesi 1. mail massiliselt tänavale tulema, kui riik "järjest naeruväärsemaks" muutuva eriolukorra piiranguid pikendab. See on asjatundjate sõnul üks näide, kuidas vandenõuteooriad ohustavad mitte ainult neisse uskujaid endid, vaid ka ülejäänud ühiskonda. Viiruse kõrval ongi pandeemias probleemiks saanud libauudised, mida jagavad ka pealtnäha arukad Eesti inimesed.

Jaya Shivani Kracht, sünninimega Katrin Kracht, on hetkel Eesti koroonaeitajate esileedi. Teadlaste ja teiste asjatundjate sõnul on teooriad, mida praegu Hollandis elav eestlanna ja tema aatekaaslased levitavad, mitte ainult absurdsed ja kohati teineteist välistavad, aga ka ohtlikud.

"Me elame nii erinevates maailmades. See on nagu ENE ja "Printsess ja konn". See kokkupuute pind on väike, aga lugejaskond see-eest on neil suur," tõdes perearst Piret Rospu.

"Igasugune hirmuõhkkond soosib [sellist tegevust]. Inimesed on ka enneolematus hulgas tegevuseta ja inimestel on hirm homse päeva pärast, mitte ainult selle, kas nad saavad nakkuse või mitte, vaid ka sellepärast, kas nende töökoht on kahe nädala pärast alles," rääkis ERR-i uudistejuht Anvar Samost. "See on kõik väga soodne pinnas kõiksuguste valeuudiste ja propaganda levikuks."

39-aastase Krachti vlogid ja tekstid kutsuvad üles muuhulgas mitte alluma karantiinile, kasutama libaravimeid nagu MMS ja väidavad, et epideemia varjus toimub vargsi võimu kaaperdamine. Jutule lisab justkui kaalu, et Krachti ema on rahandusministri nõunik. Kui Eesti Päevaleht Krachtist kuu aega tagasi kirjutas, suleti tema Facebooki rühm, aga ta avas uue, kus ilmub iga päev kümneid postitusi, mida ahnelt loetakse ja jagatakse. Ning Kracht ei ole üldse ainus.

"Inimesed tahavad lihtsaid vastuseid, nad tahavad konkreetsust, nad tahavad selgust. Kui meie ütleme, et eriti koroonaviiruse kontekstis on nii palju, mida me ei tea. Ma olen pidanud mõne intervjuu kontekstis kolmel korral ütlema, et me ei tea. Seal grupis nad teavad alati täpselt," sõnas Rospu. "Nendel on alati lihtne vastus. See on 5G, see on mingid tsellulaarsed maatriksid, see on mingi nanotehnoloogia, see on ravimitööstuste vandenõu, see on Bill Gates tahab inimkonda hävitada."

Koroonaviiruse pandeemia kõrval on probleemiks saanud libauudised ja vandenõuteooriad. Autor/allikas: "Pealtnägija"

Teadlaste ja meedikute sõnul oli globaalne koroonapuhang nii äkiline ja äge, et kõigile küsimustele polegi veel lõplikku vastust ning ka eksperdid ei lepi igas asjas kokku. Aga see pole varjamine või vandenõu, vaid loomulik kiirelt arenevas olukorras. Üks platvorm, kus teooriad ringlevad, on Facebooki ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete grupp. Vaid loetud nädalatega kasvas see 3000 liikme võrra. Seal mitte ainult ei seata kahtluse alla peavoolumeditsiini, vaid kutsutakse sõna otseses mõttes duellile selle esindajad nagu Piret Rospu. Tabasalus tegutseva perearsti sõnul koondub sinna ka murelikke lapsevanemaid, kuid selle eestvedajate motiivide taga võib näha midagi muud kui hirmu või küsimusi.

"See lehekülg on väga selgelt üles pandud jõuliste juhtfiguuride poolt, kellel on mingisugused muud huvid. Nende huvi ei ole mingisugust head sõnumit elanikkonnale levitada. Kuigi "ärkamine" ja "silmade avamine" on seal väga suur teema, mida soovitakse kogu elanikkonnale ka," lausus Rospu. "See lehekülg ei ole erapooletu ja selleks tehtud, et inimesed saaksid vastuseid."

Murettekitav on asjatundjate sõnul, et sarnast infot jagavad esmapilgul arukad ja soliidsed inimesed. Näiteks Krachti kõige popimat videot vaadati ligi 77 000 korda. Just seetõttu – ükskõik kui naljakad mõned väited ei tundu – tuleb neile selgelt vastata. Esimene ja üks peamine väide on, et koroonat pole tegelikult olemas.

"Mina ütlen ausalt ja olen selle kõva häälega välja öelnud, et mina viirusesse ei usu," teatas Kracht. 

Küsimusele, mis on siis selle taga, mida meile tegelikult ei räägita, vastas Kracht: "Mis siis tegelikult toimumas on, kas need arvud on tõesed, mida meile räägitakse. Mina ei ole kedagi suremas näinud, mina ei ole kellegi voodi kõrval seisnud. Ja ma ei tea mitte ühtegi inimest tänaseks, kes oleks koroonas, kes oleks sellesse jäänud või kes oleks ära surnud."

Kahtlejate üks iidol on maailmakuulus vandenõuteoreetik, inglane David Icke, kes käis paar aastat tagasi Tallinnas ja astus toona üles ka "Pealtnägijas". Reptiiliteooria isa usub, et pandeemia on bluff, varjamaks meie orjastamist tumedate jõudude poolt. Ehkki seda võetakse järjest sotsiaalmeediast valeuudisena maha, saadetakse uusi linke alailma "Pealtnägija" toimetustesse. Uskumusest, et koroonat pole olemas või halvemal juhul on see tavagripp, tuleneb omakorda teooria, et peavoolumeedia aitab seda varjata.

"Miks tehti see põhiliselt Saaremaal? Miks pandi Saaremaa juba ammu lukku? Et keegi ei saaks ligi, et keegi ei saaks vaatama, mis seal toimub," arvas Kracht. "Mul on üle maailma väga palju sõpru ja väga palju selliseid hakkajaid tegelasi, kes pakkusid end vabatahtlikeks igale poole haiglatesse. Täielik vaikus, mitte kedagi kusagile ei lasta. Kui paanika on nii suur, ma võin ka hea meelega vabatahtlikuks appi minna, sest mina seda viirust ei karda, aga keegi ei võta mind kuskile, keegi ei võta isegi jutule."

Umbusku ilmestab, et ehkki "Pealtnägija" toimetuse postkastid upuvad kriisi ajal kriitilistesse küsimustesse ja teooriatesse, siis on üllatavalt raske nende propageerijaid kaamera ette saada. Kahtlusi lisas hiljuti Eestis levinud veebidokumentaal, kus end ajakirjanikuks nimetav aktivist tungis Berliini haiglate ootesaalidesse, mis olid inimtühjad. Teiste seas levitas filmi eestikeelsete tõlkega Telegrami alternatiivportaal. Tagantjärele selgus, et saksa veebipartisan tuuseldas valedes osakondades, kus ei pidanudki sel ajal inimesi olema ning eksperdid, keda ta intervjueeris, polnud üldse asjassepuutuvad.

Koroonaviiruse pandeemia kõrval on probleemiks saanud libauudised ja vandenõuteooriad. Autor/allikas: "Pealtnägija"

ERR-i uudistejuht Anvar Samost palus vaatajatel kasutada tervet mõistust: isegi kui te uudiseid ei usu, siis mõelge – kui tõenäoline on, et Saaremaal tegelikult haiguspuhangut pole ja kõik on suur näitemäng?

"See on jama muidugi, aga kes iganes seda väidab, võib seda ju proovida tõendada," ütles Samost. "Need väited ei maksa midagi, aga palun siis uurige ja tõestage, kust need käsud tulevad, kes neid käske annavad, miks neid antakse ja miks need ajakirjanikud kõik on omavahel kokku leppinud, et neid käske täidetakse."

"Muidugi me varjame, arstid ongi sellised, et varjavad kogu aeg," muigas terviseameti kriisiabi meditsiinijuht Arkadi Popov. "Ei. Tegemist on reaalse epidemioloogilise probleemiga. Kui näeme statistikat, mida terviseamet avaldab ja kuidas on siis nakatunute osakaal Saaremaal 10 000 elaniku kohta, ei ole see võrreldav üldsegi mandriga. See tähendabki seda, et juhul kui me teeme kõik uksed lahti, on risk, et infektsioon hakkab levima mandrile ülisuur. Ja kahjuks nii ta on, me peame kannatama, kuni see kõik vaibub."

Ka doktor Popov selgitas, et ühelt poolt pole mõtet ilma eriväljaõppeta vabatahtlikke Saaremaale appi võtta, teisalt on sinna suundunud kümned meditsiinitaustaga abistajad, sh väga tuntud arstid. Aga kui statistika juba jutuks tuli, siis on skeptikutel varuks hea küsimus – kuigi pandeemiast pasundatakse söögi alla, pole üleüldine suremuse number Eestis võrreldes varasemate aastate keskmisega tegelikult kasvanud.  Eelmise aasta märtsis suri päevas küll viis inimest vähem, aga samas 2018. aastal jällegi seitse rohkem. Ainuüksi gripp nõudis mullu Eestis 57 inimelu, kurikuulus koroona seni kolmandiku võrra vähem.

"Oleme vaadanud läbi aegade erinevaid linnugrippi, seagrippi, SARS-i ja mis siin kõik järjest on tulnud, appi-appi me sureme kohe maha, neid on nii palju olnud juba läbi aastate," rääkis Kracht. "Ja tegelikult need arvud ei ole ka päriselt sellised. Kui me võtame praegu maailmas väga olulised asjad, millesse inimesi sureb ikka väga-väga palju ja keegi selle tõttu riike lukku ei ole pannud."

Eksperdid selgitavad suhteliselt madalat suremust koroonasse mitme põhjusega. Esiteks tõsteti tervishoiusüsteem erilisse häireolukorda ja tegeleti ainult koroonatõrjega. Teiseks istus valdav osa inimestest kodus, mistõttu nakatuti vähem teistesse haigustesse või satuti õnnetustesse. Ehk eriolukorra meetmed töötasid. Ning lõpuks – me pole veel tegelikult lõplikult pääsenud. "See on selline reaalsus, mis ütleb meile, et olukord ei ole väga hull. Ja miks? Mitte selle pärast, et me varjame midagi, vaid selle pärast, et need meetmed, mis on ette võetud, on efektiivsed," ütles Popov.

Koroonaviirus. Autor/allikas: Pixabay

Üks skeptikute "tõend" on, et koroonaviirusest pole ühtegi pilti, avalikkusega on seni jagatud kas joonistusi või simulatsioone.

"Mina isiklikult selle jutu peale… on isegi on raske midagi öelda," tõdes rakendusviroloogia professor Andres Merits. "Paraku viirused on olemas ja miski ei muuda seda fakti, et iga inimese kohta siin maal on üks viissada kilogrammi viiruseid, kui nad n-ö kõiki ühte patta panna. Ka koroonaviirus on täpselt samuti olemas. See, miks need pildid niisugused välja näevad, sellel on objektiivne põhjus. Viirused on väikesed, visuaalselt neid teha ei saa, näha ei saa. Need ei näe niisugused välja nagu tavaline inimene aru saaks, sellepärast lihtsalt kunstlikult kasutatakse n-ö pseudovärvi. Sest reaalselt, kuidas sa kujutad asja, mida ei ole põhimõtteliselt võimalik näha?"

Krachti ja teisi skeptikuid kuulates torkas kõrva teatav vastuolu. Ühelt poolt nad justkui ei usu, et haigus üldse eksisteerib, teisalt on veendunud, et seda põhjustab 5G tehnoloogia. "Ma tean, et on katsetatud, katsetatakse vaikselt teatud kohtades 5G-d. Juba need kogemused, mis ma ise kogesin, kuna ma elasin linnast väljas ja mis juhtus minuga, kui ma korraks linna läksin autoga. Ma ei usu üldse sellesse viirusesse, ma usun, et siin taga on hoopis midagi muud," väitis Kracht.

"See, et 5G võiks olla kuidagi seotud selle nakkushaiguse levikuga, mis meil praegu maailma halvab, on täiesti absurd," ütles tehnoloogiaanalüütik Hans Lõugas.

Lõugase sõnul on selle umbluu taga nii teadmatus kui ka Venemaa trollide sihilik infooperatsioon, mis langes kriisi ajal viljakale pinnale. Konkreetselt Eestis ei ole mingit 5G tegevust kas või selle pärast, et see seisis telekomifirmade kohtuvõitluse taga ja sagedusi pole laiali jagatud. Kui Kracht jagas justkui tõestusena Eestis toimuvast 5G testimisest seda pilti, siis kontrollimisel selgus, et tegu on ühe personaalse wifi-võrguga, millele omanik pani lihtsalt vaimuka nime.

Koroonaviiruse pandeemia kõrval on probleemiks saanud libauudised ja vandenõuteooriad. Autor/allikas: "Pealtnägija"

"Öeldakse, et praegu on maailmas umbes natuke üle 30 riigi, kus on mingis ulatuses mõni 5G võrk kasutusel klientidele, aga kui me vaatame seda 5G levikut ja seda, mis toimub tervisega, siis need ei ole kuidagi korrelatsioonis," kinnitas Lõugas. "Jah, Lõuna-Korea on teistest ees 5G levikuga, seal levis ka see viirus, aga noh Hongkongis võeti paar nädalat tagasi kasutusele, avati esimesed võrgud. Jällegi, need on ajaliselt täiesti väljas üksteisest, sellist korrelatsiooni ei ole kuidagi näha."

Sama soojaga, kui nad süüdistava 5G-d, kahtlustavad skeptikud, et viirus on biorelv, mis pääses valla Wuhani laborist. Seda enam, et sama leitmotiivi rakendas hiljuti propagandavankri ette ka Ameerika. Valdav osa teadlasi usub siiski, et tegu on pigem looduse vimkaga. Näiteks viroloog Andres Merits, kes on ise tööasjus kurikuulsas Wuhani laboris käinud, möönas, et hüpoteetiliselt on leke laborist võimalik. Aga selle versiooni vastu räägib, et koroona on biorelvana vähe surmav ja hiinlastel oleks vaktsiin, kui nad sellist relva arendasid. Ometi suri nende inimesi esimesena ja tuhandete kaupa.

"Arvan, et vandeteoreetikud on juba maha jätnud teooria, et see viirus võis pärineda laboris tekitatud tööde tulemusena. See on selge, see on täiesti võimatu. Mida praegu siis oletatakse, et võib olla viirus korjati üles loodusest ja sellega tehti tööd ja siis inimene nakatus ja või mis iganes meetodil sealt välja lekkis," rääkis Merits. "Sellist asja on teoreetiliselt võimalik ette kujutada, aga see eeldaks, et viirus oli laboris olemas mingisugusel kujul kuskilt loodusest üles korjatud, praegusele viirusele äärmiselt lähedane. Mingisuguseid andmeid selle kohta, et selline viirus eksisteeris, ei ole. Ja mul on selles mõttes suhteliselt raske uskuda, et see niiviisi sai juhtuda."

Koroonaviiruse pandeemia kõrval on probleemiks saanud libauudised ja vandenõuteooriad. Autor/allikas: "Pealtnägija"

Laialt levib ka usk, et koroonaravim või -vaktsiin on tegelikult ammu olemas, ent seda mingil põhjusel varjatakse. Näiteks ringleb klipp, mis justkui näitab, kuidas multimiljardär Bill Gatesi fondi esindajad katsetasid Aafrikas ravimit üheksa lapse peal, kellest seitse surid, mistõttu puhkes väiksemat sorti mäss. On tõsi, et Microsofti asutaja ja tema abikaasa heategevusfond on annetanud miljardeid vaktsiinide arendamiseks ning rahastab ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO-d. Samuti hoiatas Gates viis aasta tagasi TED-konverentsil fataalse viiruse eest. Kuid antud dramaatiline klipp ei puutu kuidagi temasse, on tehtud hoopis teisel ajal ja keegi surma ei saanud.

Samuti pommitavad entusiastid nii terviseametit kui toimetusi, kuidas C-vitamiin on tegelikult imeravim, mis koroona minema pühib. Nende apostel on keegi Hongkongi arst Richard Cheng, kelle videoid ja artikleid pidevalt valeinfona kustutatakse, mis omakorda lisab uskujatele hoogu. Üks, kes nõuab C-vitamiini viivitamatut kasutuselevõttu, on Terviselehe peatoimetaja ja ravikanepi entusiast Aleksander Laane, kes uuris vitamiini kasutegurit isiklikel põhjustel juba paar aastat tagasi. Seda enam, et Kuressaare haiglas on kuuldavasti seda juba patsientide peal proovitud.

Koroonaviiruse pandeemia kõrval on probleemiks saanud libauudised ja vandenõuteooriad. Autor/allikas: "Pealtnägija"

"Ei ole ühtegi uuringut maailmas, kliinilist uuringut, mis oleks professionaalne, korralikult disainitud, mis näitaks meile, et tegemist on korraliku ravimiga," ütles Popov. "Patsient ei ole katsejänes ja iga arst peab sellest aru saama ja muidugi see vastutus Eesti arstidel on olemas. Eesti arstid teavad, mis need riskid on ja Eesti rahvas ei ole see katsejänes, kelle peal peab midagi katsetama."

Kogu selle teema võiks liigitada folklooriks või meelelahutuseks, kuid probleem on, et teooriad kipuvad üle minema tegudeks. 5G-vastased on asunud mitmel pool maste ründama, näiteks Suurbritannias süüdati aprilli alguses nädala jooksul 20 rajatist. Kui Eestis keelati kriisi tõttu sünnituste juures ära kõik peale raseda ja arstide, õhutati portaalides ka ilma vastavat luba omava ämmaemandata kodus sünnitama. Viimase kuu jooksul registreeritigi ainuüksi Tallinnas tavapärase keskmiselt ühe kodusünnituse asemel üheksa.

"Olen kuulnud, et arvatakse, et nii julge inimene. Mina ei arva, et see on julgus. Ma arvan, et see on lihtsalt teadmatus," avaldas kodusünnituste ämmaemand Ingrid Kaoküla. "Olen pidanud viimase viie aasta jooksul kahte vastsündinut ka päriselt elustama ja hoidma ühte neist hingamisaparaadiga seni, kuni kiirabi kohale jõudis. See beebi on ammu kasvanud väikeseks tubliks poisiks, aga kas ta üldse oleks, kui mind poleks seal juures olnud?"

Tagatipuks avaldas kohalik alternatiivportaal Vanglaplaneet läinud nädala lõpus üleskutse 1. mail massiliselt eriolukorda trotsida kui valitsus seda ise ei lõpeta. Kõik see on ohtlik, rääkimata sellest, et tekitab asjata müra ja koormust.

"Kasutaksin võimalust praegu ja ütleksin, et kuulge inimesed, olge mõistlikud. Ärge päästke maailma niimoodi, see ainult raskendab olukorda," tõdes Popov. "Meil on küll, millega tegeleda. Nii terviseametis kui ka meedikutel, kes peavad inimesi ravima. Kõik need asjad midagi paremaks ei tee, aga tähelepanu viivad vastassuunas ja siis selle asemel et võidelda epideemiaga, kulub meie aeg tühjale päringutele vastamisele."

Kuid kui midagi sellest loost õppida, siis seda, et eksperdid ja vandenõuteoreetikud leiavad ühe kokkupuutepunkti: tulevikus on inimesed palju teadlikumad, nii mõnigi läbi lugenud paar meditsiinilist teadusartiklit, oskame meisterlikult käsi pesta ja rohkem teineteisega arutada. Kindlasti on meil rohkem ka neid noori, kes viroloogiat õppima asuvad.

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: