Puhas intressitulu kasvas esimeses kvartalis laenumahtude kasvust tulenevalt 7 protsenti 57,3 miljoni euroni. Aastaga kasvasid nii era- kui ärisektori laenuportfellid, mis kerkisid kokku 5 protsenti 8,3 miljardi euroni.

Puhas teenustasutulu vähenes 11 protsenti 17,8 miljonile eurole, mis tulenes panga teatel kaartide netotulude vähenemisest ja madalamast pensioni teise samba haldustasu määrast.

Puhastulu finantsinstrumentidelt vähenes neli miljonit eurot, mis oli peamiselt tingitud varade ümberhindlusest. Muud tulud vähenesid 2 protsenti, eelkõige vähenenud kindlustustulude tõttu.

Panga kulud kasvasid suuremate tööjõukulude, rahapesu vastase võitluse ja kliendi tundmise tugevdamise meetmete tõttu 4 protsenti 30 miljoni euroni.

Laenukahjumite reservid suurenesid 5,5 miljoni euro võrra, seda peamiselt tulenevalt makromajanduse väljavaadestest ja koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorrast. Võrdluseks vähenesid reservid aasta varem 200 000 euro võrra.

"Me oleme hästi kapitaliseeritud pank ning tänu sellele saame olla piisavalt paindlikud, et oma klientidele maksepuhkuseid ja vajadusel ka uusi laene anda. Meie peamine eesmärk on võimaldada ettevõtetel ja inimestel kriisist läbi tulla võimalikult väheste negatiivsete majanduslike mõjudega," ütles Swedbank Eesti juht Olavi Lepp pressiteates.

Pank on eriolukorra jooksul rahuldanud pea 7000 eraisiku maksepuhkuse taotlust, kogumahus 162 miljonit eurot. Samut on laenupuhkus vormistatud üle 1300 ettevõttele. Edasilükatud laenumaksete kogumaht on üle 50 miljoni euro ning see puudutab 821 miljoni euro eest väljastatud laene.