Varblane rääkis "Ringvaates", et kuigi kaitseväe välihaigla eesmärk ei ole nakkushaiguste ravimine, sujus Kuressaares töö selles üldiselt hästi.

"Infektsioonhaigus ei olnud ilmselt see, mida planeerisime ja mõtlesime seal haiglas käistleda. Kõik õppused on ju läinud ka selles vormis, et käsitleda seal traumahaigeid - kuna see on tehtud ju sõjaaja tarbeks ja üksuste toetamiseks, siis on põhiline rõhk olnud traumahaigete käsitlemisel ja selle tõttu kogu seadistus oli planeeritud ja väljaõpe niimoodi tehtud, kaasa arvatud kõik haiglajuhendid. See oli omaette väljakutse, minna käsitlema infektsioonhaigeid selles taristus," rääkis Varblane.

Ta tõdes, et välihaigla esmakordne kasutamine tõi ka õppetunde. "Näiteks võib tuua sellise tehnilise detaili, et kuna haigla on ju põhiliselt tehtud selliselt, et see oleks võimalikult mobiilne - kahe tunniga peaks ta saama kokku panna ja kahe tunniga uuesti lahti pakkida -, siis varustus seal sees on ka hästi mobiilne, näiteks ka voodid, milles haigeid ravitakse, on kokkupandavad. See tähendab, et kokkupandavuse arvelt on nad kaotanud funktsionaalsuse ja kuna traumahaiged selles üksuses peaks olema suhteliselt lühikest aega ehk vigastuste kontrollimiseks /.../ ja nad on noored inimesed, siis neis voodites haige pikaajaline põetamine, kümme päeva ja rohkem, oli ikka tõsine väljakutse," selgitas ta.

Varblase sõnul on 27. aprill viimane päev, mil välihaigla Kuressaares tegutseb. "See on viimane päev, kus peavad patsiendid lahkuma ja algab haigla puhastamine ja kokkupakkimine."

Varblase sõnul on Eestis ees veel ühe välihaigla hankimine, et mõlemal jalaväebrigaadil oleks oma.