"Insight" heitis pilgu kriisideks valmistujate hingeellu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Survivalistid, prepperid ehk eesti keeli ettevalmistujad on pragmaatilised fanaatikud, kes valmistuvad ellu jääma mistahes eriolukordades, olgu selleks siis loodusõnnetus või maailmalõpp. Koroonaviiruse pandeemia andis neile lõpuks põhjuse vaadata ülalt alla tavainimestele, kes on neid seni paranoilisteks pidanud.

Külma sõja ajal eksisteeris teatud tõenäosus, et meie maailm võib iga hetk tuumaleekidesse lahvatada. Just sel ajal tekkis USA-s survivalism - liikumine, mis ühendab inimesi, kes on valmis apokalüpsise ilma kõrvalise abita üle elama. See ei hääbunud ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Vastupidi, interneti arenedes laienes liikumine üle kogu maailma.

Prepperite subkultuuri ja filosoofia nurgakiviks on valmistumine suursündmuseks. Suursündmus võib olla mistahes erakorraline olukord, sealhulgas ootamatu pandeemia. Selleks olid prepperid valmis paremini kui keegi teine.

Tõeline paanika kunstliku defitsiidi foonil

Kõigis riikides, kuhu koroonaepideemia jõudis, kordus sama stsenaarium: kuulutati välja eriolukord, mis tõi kaasa paanika ja tühjad kaupluseletid. Ehkki Tallinna lähedal elav Andrei Gudim ei pea ennast prepperiks, oli ta selleks olukorraks valmis. Tal oli olemas toiduvaru kaheks nädalaks. Selleks oli Andreil eraldatud terve kapisektsioon. Peale toiduainete hoiab ta seal gaasipriimust, küünlaid ja patareisid - juhuks kui elekter peaks ära minema.

"Hakkasin puutumatut tagavara koguma juba ammu. Algul oli naine selle vastu, hiljem harjus ära, nüüd aga veendus ta lõplikult minu strateegia õigsuses," naerab Andrei. Tema pere jälgis kauplustes tunglemist ainult sotsiaalmeedia vahendusel.

Ehkki defitsiit osutus kunstlikuks - kaupu lihtsalt ei jõutud nii kiiresti laiali vedada, - oli paanika tõeline. Inimesed ei olnud selleks valmis ja haarasid riiulitelt kõike, mis kätte sattus.

"Ellujäämiskohver"

Möödunud kevadel, aasta enne praegusi sündmusi, ilmusid meie postkastidesse kirjad soovitustega soetada endale nädalane toiduainete varu - lihtsalt igaks juhuks. "Paljud ei saanud sellest aru. Sageli oli suhtumine irooniline: kas me valmistume sõjaks või?" meenutab sisekaitseakadeemia nõunik Nikita Groznov.

Ta tõstab lauale "ellujäämiskohvri" - väikese seljakoti, mis mahutab kõik vajaliku. Kotis on riis, paar konservi, pudruhelbed, maiustused, kohv ja tee. Eraldi taskus on dokumendid ja sularaha. Teises taskus on gaasipriimus, matkanuga, küünlad, taskulamp, patareid ja desinfitseerimisvahend. See tagasihoidlik komplekt võimaldab mitu päeva vastu pidada.

"Kodus on meil samuti varud. Kasutame neid ka toiduvalmistamisel. Võtad sealt natuke ära, pärast ostad juurde. Kui sellesse nii suhtuda, ei ole raske valmis olla," selgitab Nikita Groznov. Tema sõnul pani ta "ellujäämiskohvri" kokku isiklikest varudest kümne minutiga. Varude koostamise universaalne reegel on lihtne: varuda tuleb seda, mis sulle maitseb ja kaua säilib.

Ideaalne torm Võrus

Pärast eriolukorra väljakuulutamist jälgis toiduainete paanilist kokkuostmist ka riigikontrolör Janar Holm. Ta märgib kahetsevalt, et paanika tingimustes ostsid inimesed kokku ka kiiresti riknevaid toiduaineid, mis tuli ilmselt hiljem ära visata.

"Meie pere jumaldab pelmeene, meil on neid varutud sõltumata sellest, kes kriis on silmapiiril või ei. Aga kujutage ette, et elektrit ei ole - sel juhul pole neist mingit kasu," selgitab Janar Holm.

Elektri puudumine tundub võimatu, ent möödunud sügisel tabas see võimatu olukord ja lokaalne maailmalõpp pea 12 000 Võru elanikku. Tormi tõttu toimus alajaamas avarii, elektriliinid olid katki. Linn mattus mitmeks päevaks pimedusse.

Kauplused olid suletud. Inimesed ei saanud raha kätte, sest pangaautomaadid ei töötanud. Kinni olid ka kütusetanklad, sest neil polnud generaatoreid. Raskes olukorras olid isegi need teenistused, kes pidid avarii tagajärgi likvideerima.

"Side lihtsalt ei töötanud. Inimesi oli keeruline kokku saada," selgitab riigikontrolör Janar Holm.

Võimatu on võimalik

Riigikontroll hoiatas juba aasta tagasi, et Eesti pole sellisteks kriisideks valmis. See oleks pidanud meid mõtlema panema. Seda enam, et 2019. aasta kevadel jäi elektrita terve riik - Venezuela. Tundus, et võimatu on siiski võimalik.

See kõik oli Eestis hästi teada. Siin viidi läbi õppusi, analüüsiti riske ja tehti järeldusi. Ent Võru sündmused näitasid selgelt, et võõrastest vigadest on raske õppida. "Me teame on probleeme, aga me ei lahenda neid," laiutab riigikontrolör käsi.

Võru torm näitas meile ilmekalt, et kriis saabub ootamatult. Keerulisse olukorda võivad sattuda mitte ainult tavainimesed, vaid ka need, kelle abile inimesed loodavad. Prepperid võivad tunduda paranoiliste veidrikena, ent ühes on neil õigus: uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi.

Ootamatu kriis võib meid tabada iga hetk. Selleks valmistudes pole vaja punkrit kaevata, piisab palju vähemast. "Sul peab olema kodus kahe nädala toidutagavara. Puutumatud varud. Ostad sinna võimalusel igapäevaseid asju juurde," seletab Andrei Gudim.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: