Lepe, mis asendab 1994. aastal sõlmitud Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepingut (NAFTA), seob ühisele turule ligi pool miljardit tarbijat. Kaubandusesindaja sõnul tähendab see uut peatükki Põhja-Ameerika kaubanduskoostöös. 

USMCA ehk USA-Mehhiko-Kanada leping sündis, kui president Donald Trump sundis Kanada ja Mehhiko esindajad läbirääkimislaua taha, ähvardades NAFTA prügikasti saata, kui seda ei uuendata.

NAFTA oli olnud Trumpi rünnakute sihtmärk pikka aega, sest see viis tema sõnul USA töökohad välismaale.

Pärast maratonkõnelusi allkirjastasid asjaosalised esialgse versiooni 2018. aasta novembris. Kongressi demokraadid, kellel on esindajatekojas enamus, viisid sisse mõned parandused. 

Mehhiko ratifitseeris leppe 2019. aasta detsembris, Trump allkirjastas tänavu jaanuaris ning Kanada parlament võttis selle vastu märtsis. 

USMCA muudab reegleid autotööstuse jaoks, luues juurde töökohti USA-s ning nõudes kõrgemaid palku osale Mehhiko autotööstuse töötajaist. 

Muutused on ka e-kaubanduses, intellektuaalse omandi kaitses, investorite vaidlustelahendamise mehhanismis; samuti lähevad tööjõupakkumise reeglid karmimaks ning Mehhikolt nõutakse seadusandlikke reforme.

Kaubandusesindaja sõnul aitab lepe kaasa töökohtade loomisele, tagab parema töökaitse ning laiendab ligipääsu turule, luues uusi võimalusi Ameerika töölistele, põllumeestele ja loomakasvatajatele. 

Kaubandusesindaja Lighthizer, kes juhtis Trumpi läbirääkimismeeskonda, ütles: "Kriis ja väljumine COVID-19 pandeemiast näitab nüüd rohkem kui kunagi varem, et Ühendriigid peavad suurendama tootmist ja investeerimist Põhja-Ameerikas." Ta nimetas kaubanduslepet "põhjapanevaks saavutuseks" sellel teel.