Muuga sadama konteinerterminali haldava HHLA TK juhatuse liige Andres Uusoja ütles ERR-ile, et lisaks koroonaviirusele mõjutas kaubavahetuse mahtude vähenemist ka soe talv.

Nimelt ei saadud seetõttu metsast kätte olulist ekspordiartiklit, palki.

Uusoja ütles, et muu hulgas oli Euroopa turul ka saematerjali ülepakkumine. "Hiina ostis sealt, kus oli kõige odavam. Eesti pole kõige odavam, sest meil on hea kvaliteet," selgitas Uusoja.

Hiina iga-aastased pikad pühad aasta alguses mõjutasid samuti ekspordimahte. Uueks hoobiks oli Uusoja sõnul Hiina sadamate sulgemine viiruse tõttu pärast pühade lõppu.

Pandeemia tõttu muutus ka ro-ro-laevade liiklus, kuna piirivalvel oli võimalik teha laevade läbivaatuseid ainult Tallinna Vanasadamas. Praegu on eesmärgiks saada see tagasi ka Muuga sadamasse, täpsustas Uusoja.

Samas tõdes ta, et Muuga sadama terminalitöö otseselt häiritud ei ole, kuid mahud on võrreldes eelmise aastaga langenud. Jaanuaris oli maht kümme ja märtsis 16 protsenti vähem kui möödunud aastal, ütles Uusoja.

Uusoja hinnangul võiks olukord kaubanduses mereteedel normaliseeruda juba mai lõpus, mis on varem, kui algselt arvati.

Muuga sadamal on see-eest ka uus laevaliin

Alates 8. aprillist ühendab uus iganädalane konteinerlaevaliin Muuga sadamat Suurbritannia ja Hollandiga. Uus laevaliin kuulub logistikaettevõttele Containerships, mis omakorda kuulub prantsuse transpordifirma CMA CGM gruppi.

Uusoja ütles, et sadamal on uue liiniga otseühendus Teesporti sadamaga Suurbritannias ja Rotterdami sadamaga Hollandis.

Uusoja selgitas, et laevamarsruut igal nädalal sama ei ole. Nimelt muudavad laevaliinid Uusoja sõnul oma graafikuid sõltuvalt mahutavusest, näiteks kui laev on mõnel nädalal tühjem, võib ta Suurbritanniast sõita Poola, Leetu või Lätti ning alles siis edasi Eestisse.

Uusoja sõnul on laeva mahutavus 960 TEU-d ehk alusele mahub 960 20-jalast kontenerit. 20-jalased on väiksemad, kuue meetri pikkused konteinerid, selgitas Uusoja.

Möödunud nädalal ütles majandusminister Taavi Aas, et laevaliin sai töösse tänu veeteetasude kaotamisele. Andres Uusoja sõnul ei olnud see ainsaks põhjuseks, kuid mängis otsuses väga suurt rolli.

Uusoja selgitas, et Eesti sadamakulud ja veetasud on võrreldes konkurentidega väga kõrged ning meie suurimaks konkurendiks on madalate kuludega Läti. "Võrreldakse Baltikumi riike, meie oleme kõige väiksem ja kõige kallim. See on alati olnud pinnuks silmas," sõnas Uusoja.

Veeteetasude viimine nulli näitab Uusoja sõnul, et riik toetab valdkonda ning aitab kaasa raskuste leevendamisele.