Sanktsioonide mõju uurinud ekspertide väitel on Venemaa näidanud, et tal on piisavalt ressursse taoliste kriisidega toimetulekuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mida Venemaa tegi? Tal oli turg Euroopa Liidus, see kukkus ära, nad vahetasid selle Hiina turu vastu. Ukraina probleem oli see, et Venemaa oli Ukrainale peamine ekspordi-impordi partner. Ja selle asemele tuli leida midagi muud, kuid meie kaubad on Euroopas palju madalama väärtusega ja vähem nõutud kui Venemaal," rääkis rahvusvahelise poliitikauuringute keskuse analüütik Anastassia Galouška.

Analüütikute hinnangul ei arvesta Lääne sanktsioonid suurema pildi ja uute mõjukate tulijatega geopoliitilisel kaardil. Lisaks on sanktsioonid kohati koordineerimata.

"Euroopa peaks aru saama, et Lääs ei ole enam kõige suurem võim maailmas. Teised globaalsed jõud on tõusmas. Teised jõud, mis võivad mõjutada sündmuste arengut Ukrainas. Nagu näiteks Türgi ja Hiina. Euroopa kehtestab sanktsioone koos USA-ga, seda koordineerimata, küllaltki koordineerimata, mis on kasulik Vene Föderatsioonile," ütles Galouška.

Samuti on sanktsioneeritute nimekirjadest välja jäänud mitu inimest, kes on selgelt Krimmi ja Donbassi sündmuste taga ning nende eest vastutavad.

"Näiteks on meil ka Ruslan Rostovtsev, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus söeäris Donbassist Euroopasse. Euroopa tarbijad ostavad seda sütt, arvates, et see on Vene süsi, ja raha läheb tagasi, et finantseerida Donbassi separatiste. Ja ta kasutab oma raha isegi selleks, et avada separatistide saatkondi Torinos ja Marseille'is," selgitas rahvusvahelise poliitikauuringute keskuse analüütik Katerina Moskalenko.

2014. aastal kehtestatud sanktsioonid on seotud Minski lepete täitmisega, mis annab põhjust arvata, et need jäävad kehtima veel aastateks.