Ligi sõnul ei saa hetkel öelda, kui suurt majanduslangust tänavu võib oodata.

"Ega keegi ei tea, mina armastan alati ametlikke prognoose, mis on poliitiliselt sõltumatud. Meenutan seda ka poliitikutele igal aastal, et ei ole meie asi teha prognoose," lisas Ligi. Rahandusministeerium prognoosib majanduslanguseks 8-10 protsenti, rahandusministri sõnul langeb majandus kehtestatud meetmetest tulenevalt poole võrra vähem, mis on Ligi sõnul kindlasti eksitav.

Ligi sõnul on kriisile on lähenetud strateegiliselt valesti ning praegune vaade on väga ühemõõtmeline. "See kriis on esmajoones ühiskonna toimimise kriis. Kaugeltki ei ole küsimus vaid rahas, küsimus on psühholoogias, elukvaliteedis ja selles, mida me tegelikult elult ootame," lisas ta.

"Alguses olime hästi hoidvad valitsuse suhtes. Mina olin üks selle sisendaja, et me ei tohi ära võtta valitsuse rolli eriolukorras. Ja olen öelnud, et väga halb oli juba ka see lähtepositsioon, et ka üks koroonasurnu on liiga palju. Surmast on niimoodi kole rääkida, aga paar päeva läks ja oli ju teada, et need tulevad. Sa ei tohi teha sellises olukorras kaotust välja kuulutada, mis juhtus."

Rootsi lähenemine koroonaviiruse kriisile on Ligi sõnul olnud parem, kuna hoiab ühiskonna positiivsena. "Mentaalses mõttes on olnud see palju intelligentsem. Ma ei taha arvustada üksikuid kriisimeetmeid, aga just see, et ühiskond on palju positiivsem, meie omaga võrreldes. Kus ühiskond toimib edasi, kus inimesed usaldavad valitsust."

Ligi ütles, et ei vaata mööda Rootsi suurest surmade arvust. "See on läinud väga kõvasti hooldekodudesse, seal on väga suured hooldekodud ja väga suur osa surmasid on olnud seal, kes on riskigrupp, mida nad ei ole suutnud kaitsta. Kindlasti ei ole ühtegi ideaalmudelit, aga vaimses mõttes on nad meist palju paremad."

Võimalus igapäevaelu juurde naasta pakub Ligi sõnul inimestele vaimselt tuge. "Majandus on inimtegevus, see ei ole lihtsalt raha teenimine," märkis ta.

Ligi tõi välja, kuidas eelmise majanduskriisi ajal kasvas enesetappude arv.

"Praegu ei ole nii suurt majanduslangust veel, lühiajaliselt on, aga juba on see psühholoogiline surve teravam, sest inimesed surutakse oma tegevustest eemale, mis on igapäevaselt olulised," lisas Ligi.

Teiste seas on eriolukorras peatatud ka plaaniline ravitegevus, millel on Ligi sõnul pikaajaline negatiivne mõju inimeste tervisele. "Meditsiin töötab selles mõttes tühikäigul, tohutu koormus ühes nurgas, hulk arste ja meditsiinitegevusi on välja lülitatud. Siis sellel on igal juhul inimelude hind. Ühiskond ei ole kunagi ju aktsepteerinud seda, et arstiabi on niisama naljapärast, et sel pole inimelu väärtust. Arstiabi kättesaadavus on ümberplaneerimise tõttu langenud ja see kõik maksab inimeludes."

Majandusmeetmetest on tööle läinud vaid töötukassa toetus

Ligi sõnul vajas riik kriisi alguses kiireid ja konkreetseid majandusmeetmeid.

"Osa ma kvalifitseeriks lihtsalt varastamiseks, osa headeks mõteteks. Kaks nädalat tundus, et Eestis on üksmeel. Oli mantra, et kiired, tõhusad meetmed kõige kuumema aja üle elamiseks on need, mis on vaja teha. Hakati aga oma parteilisi meetmeid toppima kriisimeetmetesse, mis maksavad tohutult palju raha ja ei aita kedagi," kommenteeris Ligi valitsuse kehtestatud majandusmeetmeid.

Aktsiisilangetused aitavad Ligi sõnul vaid neid, kes peale kriisi lõppu veel alles on.

Ligi hinnangul oleks aktsiisilangetuse asemel olnud samaväärne pakkuda lihtsalt otsetoetust transpordiettevõtetele, sest aktsiisilangetusest saavutatud võit on omahinnast ligikaudu neli protsenti ning langetuse kasutegur on äärmiselt madal.

Märtsis kokku lepitud Kredexi majandusmeetmed ei ole Ligi sõnul aga praeguseks käima läinud. "Aetakse imelikku üleolevat juttu, peetakse läbirääkimisi. Arvatakse, et nüüd siis peetakse mingit klassivõtlust pankadega. Tegelt on nii, et raha seisab. Mul on eilne informatsioon, et see positsioon ei ole see valitsusel, et meil on ühine eesmärk, et kiiresti jõuaks laenuraha majandusse," märkis ka. Kõige paremini on tema sõnul meetmetest tööle läinud töötukassa. Töötukassa meede vajab varsti aga ilmselt lisaraha ning meetmete tingimuse muutmist.

Riigikogu liikme sõnul on Tallinki toetamine hea mõte, kuid laevafirma toetamist pole õigesti kommunikeeritud.

Ligi hinnangul peaks valitsus esmalt kehtestama ja kommunikeerima konkreetsed reeglid, mille alusel ettevõtteid toetatakse. Bolti toetamisest keeldumisel toodi tema sõnul tingimused välja hiljem, et õigustada poliitilist otsust. "Nii ei tohi teha, valitsus ei tohi niimoodi rääkida. Peab selgitama, mis on toetamise alused."

Ühtlasi kritiseeris Ligi Nordica toetamisel konkreetsetele liinidele tellimuste seadmist. "Praegu tullakse poliitiliste käskudega kuhu peab lendama. Ei ole valitsuses seda pädevust, et öelda, mis liinidel peab lendama. Öelda praegu ette sihtkohad, teadmata mis üldse toimuma hakkab on absurdne," sõnas ta.

Ligi sõnul võib valitsus anda küll strateegilisi juhiseid, et lennufirma teeks võimalikult palju otselende või lendaks suurtesse keskustesse, kuid sihtkohtade üle peaks otsustama ettevõtte nõukogu.

Märtsi keskpaigas eriolukorra väljakuulutamine oli Ligi sõnul õige samm ning muud varianti teatud piirangute kehtestamiseks ei olnud.

"Praegu see pikendamine on natukene vaieldavam juba. Õiguskantsler on öelnud, et neid probleeme saaks lahendada ilma ulatusliku vabaduste ja õiguste piireta," lisas Ligi.

Veel kiitis Ligi töötukassa ja haigekassa meetmeid. Viimast saab tema sõnul küll iga nohune kuritarvitada, kuid see oli haiguse leviku piiramiseks vajalik samm.