Peaminister Krišjanis Karinš soovib aga Rail Balticu teemat arutada homsel videonõupidamisel Baltimaade valitsusjuhtidega.

Hoolimata Läti pikast pühadenädalavahetusest on Eesti ministrite seisukohad Rail Balticu kohta jõudnud nii Läti ajakirjandusse kui ka politikuteni. Nüüd on tekkinud olukord, kus osa Eesti valitsusest teatab, et teeb rongiprojekti edenemiseks kõik, teine osa aga ütleb, et on selle suures osas seisma pannud.

"Mõistame, et selliste seisukohtade avaldamine on osa Eesti sisepoliitikast. Seda pole meil mõtet kommenteerida. Näeme, et Eesti valitsus - nii majandusminister kui ka peaminister - toetavad Rail Balticu projekti aktiivselt. Pole põhjust arvata, et projektiga ei minda vastavalt tööde graafikule edasi," lausus Linkaits.

Läti transpordiminister pole nõus Eesti valitsusliikmete seisukohaga, et Rail Balticu raha eest tehtavad taristuinvesteeringud riikide sees on tähtsamad kui projekt tervikuna.

"Rail Balticu raudteeliini rajamiseks on palju põhjusi. Üks on loomulikult see, et ühendada kolm Balti riiki omavahel.Teine on luua reisijate- ja kaubaveoühendus
Kesk-Euroopaga. Kolmas on strateegiline tähendus. Kuid loomulikult on projekt nii Lätis kui ka Eestis oluline ka regionaalse arengu jaoks," ütles Linkaits.

Lätis projekteeritakse kogu riiki läbivat trassilõiku, see töö peaks lõppema ülejärgmisel aastal. Riia kesklinna uue transpordikeskuskuse loomise lepe sõlmiti mullu, tänavu loodetakse alla kirjutada ka Riia lennujaama rajatava Rail Balticu peatuse tööde leping.