Ratas: Helme kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet Rail Balticu osas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist.
Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist. Autor/allikas: 3TI Progetti

Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et tal oli teisipäeval vestlus Mart Helmega Rail Balticu teemal, milles EKRE esimees kinnitas, et ei soovi muuta koalitsioonilepet seoses Rail Balticuga.

"Vestlesin eile EKRE esimehega, et kas neil on plaan koalitsioonilepet muuta. Ta ütles, et neil pole soovi muuta koalitsioonilepet. Järelikult Eesti valitsus töötab edasi Rail Balticu nimel. Valitsus ei ole lõhki ja läheb Rail Balticuga edasi," ütles Ratas.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppes on kirjas, et "juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81-protsendist kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt." Praegu panustab EL 85 ja Eesti riik 15 protsenti raudtee ehitusse.

Ratas ütles, et Euroopa Liidu järgmise MFF-i ehk pikaajalise eelarve üle praegu kokkulepet pole ja sellega seoses ei ole ka teada, kui suur saab olema Euroopa-poolne panus. Ratas kinnitas, et tema teeb kõik, et Euroopa-poolne rahastus ei väheneks ja Rail Balticu saaks valmis ehitada.

Vastates Reformierakonda kuuluva saadiku Urmas Kruuse küsimusele, mis juhtub, kui Euroopa-poolne rahastus peaks siiski langema alla koalitsioonileppes kokku lepitud 81 protsendi ehk näiteks 80-le, vastas Ratas, et sel juhul peab ta tulema riigikogu ette ja teema uuesti läbi rääkima.

"Aga mina toetan ka siis selle projekti elluviimist,. /.../ Mina olen Rail Balticu suur toetaja. Arvan, et seda on Eestile väga vaja. Vaja majanduslikult, aga ka julgeoleku tõttu. Et meie inimesed saaksid liikuma kolme Balti riigi ja Euroopa vahel, aga ka siseriiklikult" sõnas Ratas.

MFF-i ebamäärasuse kõrval tõi Ratas teise murekohana välja Rail Balticu juhtimisstruktuuri, kuid ta kinnitas, et kolmapäeva hommikul teiste Balti peaministritega vesteldes astuti ka selle probleemi lahendamisel samm edasi. 

Martin Helme: RB saatus sõltub Euroopa rahast

Rahandusminister Martin Helme ütles, Rail Balticu puhul on küsimus puhtalt kaasrahastuse määras.

"Kui praegu on puudujääk 1,5 miljardit eurot, siis me oleme väga kaugel nii Euroopa Liidu 85-protsendilisest kui ka 80-protsendilisest rahastusmäärast. Meie enda kaasrahastus peaks olema praegu nii suur, et me ei suuda seda kanda. Ehk küsimus taandub MFF-ile, aga EL-i eelarve läbirääkimisi ei pea rahandusminister," sõnas Helme.

Ta rääkis, et siiani on olnud Eesti-poolne Rail Balticu kaasfinantseerimine suurusjärgus 18,3 protsenti ning selle eest on ehitatud suurepäraseid asju, nagu näiteks uued trammiliinid.

"Need on Eestile kasulikud asjad ja keegi ei vaidle selle üle. Mis puudutab 2021. aasta eelarvet, siis RES-i on selleks summad planeeritud. Aga konkreetsete objektide osas vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mina ei näe võimalust ega põhjust üksikobjektide kaupa vägikaikavedu või sissisõda pidada. Ma räägin kaasfinantseerimisest. Kui Euroopast Rail Balticule piisavat toetust ei tule, siis projekt pole meile jõukohane."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: