Huvitav on osaleda Pärnu linnavolikogu töös, kus mõtteainet pakub küsimus, kes on millisel hetkel kehtivate volitustega volikogu esimees või kellel on õigus koostada ja esitada volikogu nimel poliitilisi avaldusi.

Koalitsiooni esindaja, keskerakondlase Arvo Reediku avaldusest saab märkamatult linnavolikogu esimehe avalik pöördumine valitsuse poole. Kolme endise maavanema, nüüdsete volikogu liikmete Toomas Kivimägi, Andres Metsoja ja Kalev Kaljuste avaldust Rail Balticu teemal arutatakse aga linnapea sekkumisel ja garneeringus: "Need on ju kolm endist maavanemat, mitte volikogu liikmed".

Kokkuvõttes on volikogu tegevus Rail Balticu ümber kujunenud olukorras rapsiv ja ebamäärane, rääkimata selle küsitavast kasulikkusest Pärnu linnale.

Meie praegused teod kujundavad tulevikku. Näiline võitlus kolmanda silla eest on paraku pimestamas pikaajalisi ning rahvusvahelisi eesmärke, mis aitavad Pärnut ja Pärnumaad edendada ning konkurentsivõimet oluliselt kasvatada.

Maavanemate avaldus oli kantud riigikohtu otsusest ning sellest tulenevast problemaatikast, mis vajab lahendamist Pärnust lõuna suunal kulgevas Rail Balticu trassikoridoris. See, et piirkond on looduslikult ülimalt mitmekesine, oli teada juba siis, kui avalikult arutasime Pärnu reisiterminali asukoha üle Pulli külas Tori vallas või siis alternatiivina ikkagi Pärnu linna territooriumil Papiniidus.

Otsus oli seotud ka kaubajaama ja hooldusdepoo rajamisega ning võimalusega siduda kaubajaam kaubakoridori abil Pärnu-Loode tööstusküla, lennujaama ning sadamaga.

Volikogule esitatud avalduses oleme endiste Pärnu maavanematena ühisel seisukohal, et planeerimisprotsessi algatamine Lõuna-Pärnumaal oleks ebamõistlik. Alternatiive on varem põhjalikult kaalutud ning tehtud valik reisiterminali ja kaubajaama kasuks Pärnu linna territooriumil.

Otsus tõi kaasa keerukad väljakutsed – olgu selleks Rääma raba läbimine või riigikohtu otsuses mainitud kahe raudteelõigu keskkonnaproblemaatika ja selle täiendava hindamise vajadus.

Oleme veendunud, et järjekordsete trassialternatiivide võrdlemine ja joonte vedamine ühe põõsa tagant teise taha ei ole lahendus. Lätlaste trass Iklas on kindlalt paigas ja Eestil tuleb sellega arvestada. Lahenduseks saab olla vaid mõjude hindamine olemasoleval trassil, leevendusmeetmete kasutamine ja alade kompenseerimine.

Hea meel on tõdeda, et Pärnu linn soovib oma territooriumile peatust ja kaubajaama. Kurbloolisem on omakorda see, et ei olda valmis kõrgeima kohaliku võimu – linnavolikogu – tasemel kaasa rääkima edasise protsessi kujundamises ning avaldama arvamust maakonnaplaneeringu vastavusse viimise teemal, tulenevalt riigikohtu otsusest.

Euroopa suunalt on häid uudiseid: 1,5 miljardit eurot Rail Balticu projektile on leidnud kindla koha Euroopa Liidu 2020.-2027. aasta põhirahastuse paketis. Lisaks oleme saanud ajapikendust projekti edukaks elluviimiseks. Siseriiklikult on realiseerumas tõehetk koalitsioonileppe ning Euroopa Komisjoni roheleppe, teiste rahvusvaheliste lepete ja riiklike arengudokumentide heitluses "kes keda" võis "mis mida".

Kogu sündmustejadas oleks päris kurb, kui tulevased põlved peaksid ajaloo annaalidest lugema, et kord ammusel ajal olnud Eestil suur plaan luua transpordisild Põhja-Euroopast Lõuna-Euroopasse. Selles teostamata jäänud plaanis olnud oma osa Pärnulgi, aga paraku otsustasime piirduda Pätsi-aegse, nii vaimult kui ka füüsiliselt jõukohase sillaga Kesklinna ja Rääma piirkonnas.