Nagu te kirjutasite ka sotsiaalmeedias, et reedel saab toimuma üsna ajalooline videokonverents. Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames toimub kõrgetasemeline kohtumine Euroopa julgeoleku teemal, kust võtab osa üle 40 riigi. Kas olete selleks valmis?

Kui ma käisin täna (intervjuu toimus neljapäeval - toim.) hommikul ERR-is hommikutelevisioonis, siis seal oli kirjas Mati Talviku tsitaat, et saade ei saa kunagi valmis, saade läheb eetrisse. Ma arvan, et me oleme valmis eetrisse minema. Loomulikult on tulnud praeguse oma eesistumise tegevusega kõvasti asju korralduslikult ümber mängida. Aga ma usun, et see saab olema tõesti teedrajav ja paradoksaalselt on tegelikult see nii kõrge ja ulatuslik osalus sellel üritusel seotud sellega, et osalejad ei pea tulema mitte füüsiliselt New Yorki, vaid neil on võimalik videosilla kaudu oma seisukohta väljendada.

Millised on Eesti jaoks prioriteetsed julgeolekuteemad, mida sellel konverentsil tõstatada?

Teemadeks on 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas ja vaade tänastele julgeolekuprobleemidele Euroopas. Minu osundus on siin selgelt Venemaa agressioon Ukraina ja Gruusia vastu. Homne (reedene - toim.) üritus on märgiline selle poolest, et tegelikult nii kõrgel tasemel esimest korda pärast ülemaailmset lockdowni rahvusvaheliselt, kõikidelt kontinentidelt kõrgel tasemel riikide esindajad omavahel vahetavad mõtteid. Täiendavalt maikuus koroonaviruse aspekt läbib meie eesistumist paratamatult.

Nii, näiteks töömeetodite arutelul Julgeolekunõukogus me arutame seda, mis puudutab distantsilt Julgeolekunõukogu töö korraldamist, otsuste vastuvõtmist video teel. Siis me arutame tsiviilelanike kaitset konfliktipiirkondades, kus meie president ettekande teeb. Arutame loomulikult seda, mis puudutab meditsiiniabi kättesaamist praeguse kriisi ajal konfliktipiirkondade tsiviilelanikele. Kui muud teenuseid on konflikti ajal piiratud, siis on keeruline ka arstiabi ligipääsetavus ja isikukaitsevahendite ligipääsetavus.

Küberjulgeoleku vallas oli mul juba eile (kolmapäeval - toim.) ÜRO arutelu. Eesti tegi eraldi avalduse, me mõistsime hukka koroonakriisi ajal toime pandud küberrünnakud meditsiini infrastruktuuri vastu. Näiteks Tšehhi haiglate vastu. Haiglad niikuinii üritavad suure koormuse all hakkama saada ja korraga keegi võtab endale veel voli püüda meditsiini infrastruktuuri nurjata. Need tegevused ei saa loomulikult jääda karistuseta rahvusvahelise kogukonna poolt.

Milliseid täiendavaid julgeolekuriske on toonud koroonaviiruse kriisist tingitud rahvusvaheliste suhete pingestumine?

Ma esitasin vabariigi valitsusele oma salajase memo. Raporti, mis puudutas siis välisministeeriumi vaadet muutunud julgeoleku ja rahvusvahelistele suhetele. Ja üks järeldus on, et kindlasti praegune olukord on toonud kaasa geopoliitilise tähendusega suhete pingestumise. Praegu, kui riikide tähelepanu on meditsiiniküsimustel, tervisekaitseküsimustel, on majanduslikud probleemid, siis seda keerulisem on olnud fookuses hoida muud tüüpi probleeme.

Meie jaoks on eluliselt oluline, et see tervise- ja majanduskriis kaskaadina ei rulluks täiendavalt välispoliitiliseks ja julgeolekukriisiks. Laia konteksti kokku võttes me vajame eluliselt atlandiülest koostööd. Meie jaoks on oluline koostöö regioonis kui ka teiste samameelsete riikidega, et neid julgeolekuriske, mis on tekkinud rahvusvaheliste suhete konteksti erinevates valupiirkondades, maandada.

Kas te saate natuke täpsustada ja laiendada mõnede konkreetsete näidete varal, kas me räägim siin USA ja Hiina suhetest, Lääne ja Venemaa vahelistest suhetest, Lähis-Idast? Kus see on kõige teravamalt esile tulnud?

Kindlasti kõige teravamalt on esile kerkinud poleemika Ameerika Ühendriikide ja Hiina küsimuses, aga me näeme, et ka Venemaa püüab oma poliitiliste ambitsioonide tarbeks kriisi kasutada. Need siirded, mida koroonakriisist, kas johtuvalt või ka mingis kontekstis seda ettekäändeks tuues rahvusvaheliste suhete olukorda, on ulatuslikud. Me võime öelda, et need trendid, mida on prognoositud - lääneruumi osakaalu kahanemine maailma jõu tasakaalus, nii majanduslikus kui ka sõjalises aspektis - need trendid on jätkuvad. Selle tasakaalustamiseks on oluline koostöö lääneriikide vahel ja vajadusel täiendavalt oma julgeolekuhuvide taastootsmisse panustada.

Venemaa presidendi Vladimir Putini reiting on rekordiliselt madal, kas seoses sellega on teie hinnangul mingisuguseid ohte teatud avantüürideks või mingisugusteks üritusteks seda reitingut kuidagi kindlustada ja taas tõusuteele viia?

Kui vaadata neid aktsioone, mida Kremli administratsioon on pidanud tarvilikuks kolmandate riikide suhtes läbi viia, siis kindlasti sellel on oma seos sisepoliitilise legitiimsuse kasvatamise huviga. Või vähemalt on see sellisel moel aset leidnud. Meie jaoks on kindlasti oluline see, et et Kreml ei teeks valearvestusi, eriti mis puudutab Lääneriikide kollektiivkaitse automaatset rakendumist ja toimepidevust, ka selle kriisi ajal neid.

Seetõttu on tõesti tähtis ka üks ja selge signaal NATO liitlaste ühtsusest kui ka sellest, et see nii-öelda funktsioneerimine NATO staapides kiirreageerimisvõime näol oleks tagatud. Kindlasti on meil põhjust erilise tähelepanuga jälgida ka sisepoliitilisi arenguid Venemaal. Selles järgmine etapp on ju küsimus põhiseaduse reformist. Kindlasti me jälgime ka üldise tervise arengu mõttes tähelepanelikult seda murettekitavat trendi viiruse kasvu ametlike numbrite osas.

Aga praegu me suhete pingestumist Lääne ja Venemaa või siis Balti riikide ja Venemaa vahel ei näe?

Me näeme, et on kindlasti määramatuse kasv, seda me prognoosime. Ja kui on määramatuse kasv, siis see kätkeb iseseivsa nähtusena meie jaoks teatud riske. Oluline on meie elulistes julgeolekuhuvides seda ülitähelepanelikult silmas pidada. Seda julgeolekudefitsiiti rahvusvahelistes suhetes tasakaalustab tõhus koostöö samameelsete riikidega.