Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuses tehtud katsed on näidanud, et plastijäätmeid võib põlevkiviõli tootmises edukalt kasutada. Esialgsete uuringute kohaselt on ühest tonnist plastist võimalik saada viis korda rohkem õli kui sama suurest kogusest põlevkivist. Uuringud peavad näitama, milline on õlitootmiseks optimaalne põlevkivi ja segaplasti vahekord.

"Praegu on arendus jõudnud oma järgmisse staadiumi ehk rakendusuuringuni, täpsemalt rakendusuuringu esimese astmeni, kus me hakkame vaatama mitte üksnes põhimõttelisi võimalusi, vaid hakkame vaatama, millised võivad olla tehnoloogia kitsaskohad," selgitas TTÜ põlevkivi kompetentsikeskuse
vanemteadur Hella Riisalu.

Uuringu esimene, umbes poolteist aastat kestev etapp ehk laborikatsed lähevad maksma 189 000 eurot, millest pool kaetakse eurorahadest.

Eesti Energia juba kasutab põlevkiviõli tootmisel vanu autorehve. Ettevõtte juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on õlitootmisel plastide kasutamise uuringud järgmine samm keskkonna jalajälje vähendamisel.

"Praegu me vaatame neid uusi kütuseid nii, nagu me siiani oleme vaadanud, et põlevkivi on põhiline kütus ja selle juures on lisandid. Tulevikus me loomulikult ei välista seda, et meie tehnoloogia areneb ja muutub selliseks, et põlevkivi on vaid katalüsaator, mis aitab jäätmeid kasutada," ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.

TTÜ põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk ütles, et keskuses tehtavad katsed ei ole mõeldud rakendamiseks ainult põlevkivitööstuses, vaid annavad hea kogemuse ka teistele plastijäätmete taaskäitlusega tegelevatele tööstusharudele.

"Loomulikult me oleme eelnevad tööd sellel suunal teinud selle mõttega, et see sobiks nii põlevkivitööstusele, aga ka näiteks plastitööstusele, et kasutada põlevkivitööstuses tuntud tehnoloogiat juba mõnes teises tootmisharus;" ütles Pirk.

Filosoofiadoktor Hella Riisalu sõnul on uuritav tehnoloogia hea selle poolest, et kasutada saab puhastamata segaplasti. Kui uuringud tehnoloogiat õigustavad, siis oleks Eesti Energia arvestuse kohaselt neil võimekus lisaks Eesti segajäätmetele kasutada õlitootmisel ka lähiriikide taaskasutamatuid plaste.