Enefit Energiatootmise kütuselaos on ligi poole miljoni tonni põlevkivi kõrval esimesed kümmekond tonni rehvipuru, vahendas "Aktuaalne kaamera". Alates teisipäevast saab sellega asendada kuni kümnendiku õlitootmises kasutatavat põlevkivi, mis tähendab, et Eestit vaevanud rehviprobleemile on leitud lahendus.

"Ma loodan, et me ei pea enam "Eesti puhtaks" talgute raames metsast välja tassima tonnide ja kümnete tonnide kaupa rehve, et lõpuks hakkab toimima rehvide äraandmise võimalus inimestele ja neid ei satu enam loodusesse, nad satuvad siia ja sellest saab läbi taaskasutuse õli," rääkis keskkonnaminister Rene Kokk.

Suurenergeetikale tähendab vanarehvide kasutamine keskkonnajälje vähendamist, samas on see ka majanduslikult kasulik.

"Kõik ju, kes autorehvid ostavad, maksavad ära maksu, et need rehvid saaks ümber töödeldud. Meie siis lõpuks oleme need, kes rehvid ümber töötlevad kasulikuks tooraineks ja selle eest me saame ka mingi osa sellest tasust. Nii et ta on meile negatiivse omahinnaga tooraine. Tema õlisisaldus on umbes kolm ja pool korda kõrgem kui samas massis põlevkivis, mida te siin kõrval näete. Kindlasti on ta majanduslikult tasuv," selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Eestis tekib aastas umbes 12 000 tonni vanarehve. Õlitootmise potentsiaal nende kasutamiseks on 20 korda suurem.

Kui Eestist kogutud rehvid mõne aasta pärast otsa saavad, siis võiks õlitootmiseks autorehve piiri tagant tuua.

"Ma ei välistaks ka võimalust, et kui see on rentaabel ja vastab maailmaturu nõuetele, et meil on võimalik seda õli ka müüa, siis arutada kindlasti võib ka seda võimalikku sissetoomist,"sõnas Kokk.

Praegu kasutatakse rehvipuru vanas õlitehases, tuleval aastal peaks rehvihake jõudma uude Enefit 280 õlitehasesse.